Maailmataju 3

= =
Kuid sellegipoolest on |ψ| 2 dV peaaegu võrdne tõenäosusega leidmaks osakest mingis asukohas
ruumis dV ehk dP~|ψ(r,t)| 2 dV. Viimase järgi saame võrrelda omavahel erinevates ruumipunktides
olevaid tõenäosusi.
Osake või kvantsüsteem võib olla kahes erinevas olekus, mida kirjeldavad vastavalt
lainefunktsioonid ψ 1 (1) ja ψ 1 (2) . Sellisel juhul võib osake olla ka olekutes, mida kirjeldatakse olekute
ψ 1 (1) ja ψ 1 (2) lineaarse kombinatsioonina:
Ψ = c 1 ψ 1 (1) + c 2 ψ 1 (2) .
Kui aga ψ 1 (1) ja ψ 1 (2) ei ole ortogonaalsed, siis saab neist moodustada 2 lineaarset kombinatsiooni,
mis on omavahel ortogonaalsed:
Ĺ Ψ = c 1 Ĺ ψ 1
(1)
+ c 2 Ĺ ψ 1 (2) = c 1 λ 1 ψ 1 (1) + c 2 λ 1 ψ 1 (2) = λ 1 Ψ.
Koefitsentide c 1 ja c 2 mooduli ruudud
annavad vastavate olekute esinemise tõenäosused. Seda nimetatakse superpositsiooniprintsiibiks.
Superpositsiooniprintsiibi korral liituvad osakeste olekufunktsioonid, mitte tõenäosused.
Kvantmehaanika sellist teleportmehaanilist formalismi ( kvantmehaanika on tegelikult
teleportmehaanika ) on võimalik katseliselt ka tõestada. See seisneb järgnevas. Eksperimentaalsel
ajas rändamisel pannakse inimene ruumis teleportreeruma ( inimest teleportreeruda ajas ja ruumis
korraga ei saa ). See tähendab seda, et inimene teleportreerub ruumipunktist A ruumipunkti B.
Ruumipunktide A ja B vahel võib eksisteerida mingi suvaline tõke – näiteks betoonsein. Sellisel
juhul inimene teleportreerub läbi betoonseina. Kuid taoline nähtus esineb ka kvantmehaanikas, kus
osake võib teatud füüsikalistel tingimustel läbida potentsiaalbarjääri. Antud katses on
potentsiaalbarjääriks betoonsein ja inimene on väga suure massiga, kui võrrelda seda osakese
massiga. Mõlemad nähtused on väga sarnased ( mis viitab identsusele ) ja see tähendab seda, et
need kaks nähtust on sisuliselt üks ja sama. Nii füüsikas tõestataksegi eksperimentaalselt
kvantmehaanika teleportatsioonilist olemust ja päritolu.
Teleportreerumisel ei läbi keha ruumis kõiki ruumipunkte nagu tavalise liikumise puhul. Sama
on tegelikult ka ajas teleportreerumisega. Näiteks kui keha teleportreerub ajas, siis see läbib samuti
erinevaid tõkkeid nagu ruumi teleportatsiooni korralgi. See tähendab seda, et kui keha X
teleportreerub ühest ajahetkest teise ajahetke ja nende ajahetkede vahepeal eksisteeris keha Y, siis
see keha Y ei sega kehal X jõuda ühest ajahetkest teise ajahetke.
1.4.3 Kvantmehaanika füüsikalised alused
Järgnevalt uurime palju lähemalt mikroosakeste kvantmehaaniliste ilmingute tulenevust nende
samade osakeste lainelistest omadustest, kuna osakeste lainelised omadused tulenevad omakorda
osakeste teleportreerumistest aegruumis ( mida me kohe alljärgnevalt näeme ).
Osakeste lainelised omadused
De Broglie arvas esimesena seda, et peale korpuskulaaromaduste on mikroosakestel veel ka
91