Maailmataju 3

Paljud inimesed arvavad, et Universumi ruumala on lõpmatult suur. Kuid näiteks lõpmatust tajub
inimene ainult numbriliselt. See tähendab seda, et näiteks mingi igapäevane lõplik nähtus kordub
lõputult. Näiteks aeg on lõpmatu siis, kui päevale järgneb alati samasugune päev. Ka mingisugune
tee võib olla lõpmatu, kui kilomeetrile järgneb alati samasugune kilomeeter. Inimesed tajuvad ruumi
nägemismeele abil. Ruum on ainult siis lõpmatu, kui igasugustest objektidest kaugemal on veel teisi
objekte.
Joonis 4 Maa ja Kuu ning Pluuto ja Charoni vahelise kauguse visuaalne võrdlemine ( tajumine ).
http://opik.obs.ee/osa2/ptk10/pildid/kakspl.gif
Oma silm on kuningas. Vaatame üht analoogi, mis illustreerib seda kuulsat ütlust. On väga suur
vahe, kui inimene näeb näiteks pilvelõhkujat ise oma enda silmadega ja seda sama objekti näeb kuskil
televiisorist või pildi pealt. Oma silmadega on hoonet hõlpsam tajuda - pilvelõhkuja ruumilist
ulatust ja ka enda ulatust koos sellega. Pilt või foto ei anna sellist tajuefekti nagu reaalne vaatlemine.
Kui me näeme mingisugust objekti või sündmust oma enda silmadega, siis saame sellest nagu
rohkem informatsiooni, kui pildi, filmi või mingil muul vahendusel. Pole siis midagi imestada, et
miks inimesed nõnda ütlevad, et superstaari kontserdil ise käia on hoopis midagi muud kui seda kodus
televiisorist vaadata. Infot on lihtsalt palju rohkem, mis ajju jõuab. Sellist tajumist, mida tunnetatakse
ainult oma enese silmade läbi, võiks tegelikult ainult inimese enda teadvuses ette kujutada,
ilma mingisuguse objekti või sündmuse vahetut nägemist.
Mingisuguse aine tunnetamisega on samad lood. Võtame näiteks ühe suvalise kivimi. Me teame
faktiliselt, et see koosneb aineosakestest – elementaarosakestest, elektronidest, nukleonidest jne.
Kuid seda saab ka tajuda. Kivimi ruumiline ulatus ei piirdu ainult sellega, mida me näeme. Peaaegu
lõpmata palju osakesed „loovad“ enda mõõtmetega võrreldes hiigelsuuri struktuure. Need moodustavad
terviku mida me näemegi. Meiega võrreldes on need aga väga väikesed – selle kivimi puhul.
Kivimi tajumisel võib välja tuua järgmise analoogi. Kui inimene viibib kosmoses ja tal on võimalus
näha planeeti Maad, siis ta tajub väga selgesti kui väikesed me tegelikult oleme võrreldes planeedi
endaga. Inimese ja planeedi suuruse erinevus ja ruumiline ulatus on selgesti tunnetatav. Seda on
võimalik tajuda isegi väga kõrgel maa kohal lennates. Samamoodi võiks inimene vaimusilmas ettekujutada
( tunnetada ), kuidas üliväikesed osakesed moodustavad kivimi. Tajuda kivimi sisemist
ruumilist ulatust. Tunnetada kivimi osakesi samamoodi nagu astronaut tajub kosmoses Maad vaadates
selle peal inimesi. Nii tajub inimene kivimi ruumilist sügavust.
Võrdleme kahemõõtmelist pilti ja ruumilist pilti. Selline võrdlus näitab väga ilmekalt objekti tajumise
vahet kahel väga erineval fotol. Pole vaja isegi sõnades kirjeldadagi. Selline vahe sarnaneb
16