15.09.2015 Views

Maailmataju 3

  • No tags were found...

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

Peaaegu viiendiku sekundi jooksul kujuneb inimesel armumistunne. Armumistunne sarnaneb<br />

kokaiinikaifile. Kui õige inimene ilmub vaatevälja, siis ainult mõnede millisekundite jooksul upub<br />

inimese aju selliste keemiliste ainetega, mis tekitavad eufooriat. See aga tõestab armumist, mis tekib<br />

esimesest silmapilgust. Esimese armumistunde ajal stimuleerib dopamiin, oksütotsiin, adrenaliin ja<br />

vasopressiin aju palju erinevaid piirkondi. Need on kemikaalid, mis tekitavad inimesel hea tunde.<br />

Armumistunne ja kokaiinikaif on äärmiselt sarnased, sest samasugused keemilised ained vallanduvad<br />

ka kokaiini tarbimisel. „Need kinnitavad armumisprotsessi teaduslikke aluseid, ent tõstatavad<br />

samas ka küsimuse, et kas armub süda või hoopis aju,“ ütleb professor Styephanie Ortigue. „Mina<br />

ütleksin, et pigem aju, ehkki ka südamel on oma roll, kuna armastuse kontseptsioon moodustub nii<br />

alt üles kui ka ülalt alla, ajust südamesse ja vastupidi kulgevatest protsessidest“. Kuid on olemas ka<br />

erinevaid armastuse liike, mis mõjutavad aju erinevaid piirkondi. Näiteks ema ja lapse vahelist<br />

tingimata armastust vallandavad sellised ajupiirkonnad, mis on samas nii ühised kui ka erinevad.<br />

Näiteks keskaju. Kuid samas ajupiirkond, mis töötleb tasuga seonduvat informatsiooni, ja ka<br />

kõrgemad kognitiivsed funktsioonid vallandavad just kirglikku armastust. Assotsiatiivsed<br />

kognitiivsed ajupiirkonnad töötlevad näiteks inimese kehahoiakut.<br />

Kõik need tundmused esinevad ka nii surmalähedaste kogemuste kui ka <strong>Maailmataju</strong> korral –<br />

kui inimene tajub maailma tavapäraselt erinevalt.<br />

5.3 Eufooriline reaalsus<br />

Selline kogemus on võimalik ainult reaalse maailma ( mitte selle illusioonilise külje ) tajumisel.<br />

Võib öelda, et ainult väljaspool illusiooni. Meie – tavainimesed – kogeme päevast päeva nö. mittereaalset<br />

maailma. Inimene mõistab nüüd, et kõigel on mõte ja tähendus. Tema elul tuntud nüüd olevat<br />

mõte ja tema eksisteerimisel siin ilmas on tähtsus. Isegi väikestel ja esialgu mittemärkavatel pisiasjadel<br />

on erakordne ja mõtteline sisu. Mitte miski ei ole siin maailmas juhuslik ega lihtsalt niisama.<br />

Kõigel on põhjus ja tagajärg. Kogu Universum „töötab“ füüsika reeglite järgi. Seal hulgas ka<br />

mateeria vormid. Erandiks pole ka inimene. Ka inimene on looduse osa ja sõltuv sellest. Me arvame,<br />

et me ise reguleerime oma käitumis malle ja mõtlemist, kuid tegelikult pole see nii. Kogu meie<br />

olemus on tegelikult „tingitud“ neurokeemiast nii nagu osakeste käitumine mikromaailmas tikteerib<br />

ette kvantmehaanika seadused. Universum on nagu üks hiigel suur füüsika-masinavärk, mis töötab<br />

kindlate seaduspärasuste ( reeglistiku ) järgi. Näiteks nii nagu arvuti. On erakordne selline nähtus, et<br />

kui inimene loob (arvuti baasil ) tehisintellekti ja see tehisintellekt hakkab omakorda mõistma enda<br />

loojat – inimest. See nähtus on tegelikult ka analoog käesoleva teema jaoks. On uskumatult erakordne<br />

juhus, kui füüsika seadused loovad Universumi ja selles omakorda ka teadvuse ( mõistuse ), mis<br />

hakkab omakorda mõistma ( tajuma ) Universumit kui loojat ennast. Seda siis läbi teaduse ja tunnetuste<br />

faasi. Selles seisnebki kogu selle teema sisu. Selline juhus maailmas on tegelikult ime. Ülal<br />

välja toodud analoogia ongi tegelikult kõige sisu, mis on aluseks kogu <strong>Maailmataju</strong>le ja siin kirjeldatud<br />

tajufunktsioonidele. Et mõista Universumit ja kõige eksistensi, jääb ainult teadmistest väheks,<br />

kuid mis on küll lähtematerjalideks. Seda tuleb teha läbi tunnetuste. Muidu jääb maailma olemuse<br />

mõistmine teadvusele kaugeks.<br />

5.4 Inimese „sünnitaju“<br />

Üks erakordsemaid kogemusi inimesel on sünniga seotud taju tunnetused. On kujuteldamatud<br />

emotsioonid, kui inimesel avaneb võimalus enda sündimist pealt näha. Selleks peab muidugi reaalselt<br />

ajas tagasi rändama. Mis tunne on inimesel, kui ta hoiab süles iseennast vastsündinuna? Pealtnäha<br />

tundub see õõvastav, kuid tegelikult pole seda. See on inimesele tohutult mõjuv ja oluline<br />

sündmus. Kui süles oleks mingisugune muu inimese beebi või näeb pealt mingisuguse teise inimese<br />

sündimist siis pole see sama, mis ülaltoodu. Iseennast eemalt näha on alati mõnevõrra hirmutav ja<br />

39

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!