Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
elasid osaliselt veel koos esimeste inimestega umbes 4,5 – 1,1 miljonit aastat tagasi.<br />
Esimesed inimesed ilmusid välja juba umbes kaks miljonit aastat tagasi ja neid esimesi inimesi<br />
nimetatakse Homo-deks. Näiteks Homo habilis ja tema lähisugulane Homo rudolfensis. „Osav<br />
inimene“ ehk Homo habilis oli esimeste inimeste seas esimene tööriistavalmistaja ja sõi ka osaliselt<br />
liha. Homo habilise luud olid üsna haprad, aju oli australopiteekidest palju suurem, kolju ja hambad<br />
sarnanesid üha enam tänapäeva inimese omaga. „Püstist inimest“ nimetatakse Homo erectuseks, kes<br />
oli siis vastupidiselt australopiteekidele pikka kasvu, pikajalgne ja kitsaste puusadega. Homo<br />
erectuse keha ehitus sarnanes veelgi enam tänapäevase inimese keha ehitusega. Homo erectus ilmus<br />
välja pärast Homo habilist. Homo erectus kohastus väga hästi just soojas kliimas elamiseks. Ta oli<br />
sihvakas, palja, sileda ja tumeda nahaga inimeselaadne elusolend, kes võis olla kuni 190 cm<br />
pikkune. Sellised olendid elasid Maal umbes 1,8 – 0,3 miljonit aastat tagasi. Homo erectused olid<br />
ühed esimesed rändurid ja maadevallutajad Aafrikas, Aasias ja Euroopas. Tänapäeva inimesele<br />
omane keel ja kõne aga nendel puudusid.<br />
„Arukat inimest“ nimetatakse aga Homo sapiensiks, kes siis muistsel ajal hargnes Neanderthali<br />
inimeseks, Aasia varajaseks nüüdisaegseks inimeseks, Homo sapiens sapiensiks ehk tänapäeva<br />
inimeseks ning Heidelbergi inimeseks. Homo sapiensi vanuseks peetakse umbes 500 000 aastat.<br />
Homo sapiens on ainus ürgsete inimahvide liik või vahevorm, kes on tänapäevani säilinud meie<br />
endi näol. Homo sapiensidel suurenes ajumaht veelgi, käitumine muutus paindlikumaks, osati teha<br />
tuld ja valmistada tööriistu, söödi palju liha. Välja arenesid ka nende ühiskonna, kultuuri ja<br />
sotsiaalsed suhted. Kõik need asjaolud võimaldasid neil märksa paremini kohaneda planeet Maa<br />
tujuka kliima muutustega ja raskema elu standartidega.<br />
Levinud arvamuse järgi on tänapäeva inimene põlvnenud just Homo sapiensist, kes siis rändasid<br />
välja Aafrikast umbes 100 000 aastat tagasi. Homo sapiensil arenes välja keel ja kõne ning omas<br />
teistest inimeste eellastest suuremat teadvust. Intellektid, kes kasutavad sümboleid, võtavad<br />
maailmas üha enam võimust. Umbes 30 000 aastat tagasi jäi Homo sapiens Maal ainsaks<br />
inimolendiks. See õnnestus neil seetõttu, et nad võtsid tarvidusele tehnoloogia ja lõid kultuuri. Nad<br />
harisid põlde ja neil ilmnesid välja väga keerulised sotsiaalsed suhted. Kohanemisvõime oli Homo<br />
sapiensidel väga hästi välja arenenud.<br />
Peale selle, et on leitud üsna veenvaid tõendeid inimese ahvist põlvnemise kohta, on teada ka<br />
selliseid juhtumeid, mille korral on inimene olnud kontaktis maaväliste tsivilisatsiooni-dega.<br />
Taolised juhtumid annavad inimsoo päritavuse kohta aga hoopis teistsugusema pildi, kui teadus<br />
praegu empiiriliselt võimaldab. Nüüdisajal domineeriv teadus püüab eitada maailmas asetlaidvate<br />
UFO juhtumite olemasolu, sest nende kohta ei ole olemas mittemingisuguseidki empiirilisi ehk<br />
teaduslikke tõendeid. Seda teemat on rohkem lahti seletatud peatükis „Paranormaalsete nähtuste<br />
teaduslik käsitlus“. Kuid ei ole üldse kahtlustki selles, et UFO juhtumid ja paranormaalsed nähtused<br />
annavad meile väga teistsugusema reaalsuse inimese tegeliku põlvnemise kohta. Sellest tuleb välja<br />
tõde, et inimene on küll põlvnenud primaatidest ehk ahvidest, mida arheoloogia teadusharu meile<br />
tänapäeval nii laialt õpetab, kuid see on tegelikult alles pool tõde. Tulnukate inimröövide<br />
juhtumitest ilmneb tõsiasi, et inimsoo lõid tegelikult maavälised mõistuslikud olendid ehk nö.<br />
kosmosetulnukad. Inimkond olevat kosmosetulnukate loodud geneetiline eksperiment.<br />
Maailmas on olemas tuhandeid dokumenteeritud väiteid tulnukate inimröövidest. Need on<br />
juhtumid, mille korral inimene mäletab hüpnoosi all seda, et kuidas teda sunniti minema UFO<br />
pardale. Enamus tunnistajad kirjeldavad sündmusi peaaegu ühesuguse stsenaariumi järgi.<br />
Sooritatakse inimese meditsiiniline läbivaatus ja vahel sisestatakse inimesele mitmeid instrumente,<br />
millega tihti kaasneb trauma või valu. Väga sageli tehakse just günekoloogilisi läbivaatusi. Mõnede<br />
juhtumite korral on isegi eemaldatud inimloode. Tuntud UFO-uurija Budd Hopkins on oma pika<br />
uurimuse jooksul avastanud, et maaväline sugu püüab rikastada või isegi säilitada end<br />
insenergeneetika abil.<br />
Arvatakse seda, et inimese kehal olevad armid ja mäluaugud inimröövile eelnenud ja järgnenud<br />
sündmuste vahel tõendab tulnukate inimröövi tõelisust. Neid sündmusi mäletatakse enamasti ainult<br />
hüpnoosi ajal. Ilmselt kõige tuntum juhtum tulnukate inimröövide „ajaloost“ on Betty ja Barney<br />
Hilli juhtum 1961. aastal, mida pikemalt uurisime juba eespool. See jääb ka kõikide<br />
kaasavõtmisjuhtumite eellaseks. Tulnukate korraldatud inimröövid näitavad inimestele nende<br />
14
Change language