Maailmataju 3

5. Mida suurem on kehal mass, seda rohkem see aegruumi kõverdab ja sama on tegelikult ka
elektrilaenguga – s.t. mida suurem on kehal elektrilaeng ( ehk mida rohkem on väljal
energiat ), seda enam kõverdab see aega ja ruumi. Kuid siin peab arvestama seda, et kui
keha massi mõju aegruumi meetrikale on pöördvõrdeline raadiusega ehk kaugusega massist,
siis keha elektrilaengu korral on see aga pöördvõrdeline kauguse ruuduga laengust.
6. Et inimene saaks rännata ajas, peab ta selleks olema elektrostaatiliselt laetud, kuna
elektrilaeng suudab mõjutada aegruumi kõverust.
7. Aegruumi kõverdumiseks on vaja reaalselt väga suurt elektrilaengut, kuid keha elektrilaeng
ei saa olla mistahes suur, sest siis hakkavad laengute vahel ilmnema tõukejõud, mis
takistaksid aegruumi kõverdumist. Niisamuti ka keha elektrimahtuvus ei võimalda omada
mistahes suurt laengut.
8. Laengu elektrivälja energia ( laengu elektrivälja potentsiaali ) suurus sõltub küll laengu enda
suurusest, kuid peale selle sõltub see ka positiivse ja negatiivse laengu vahekaugusest. See
tähendab seda, et positiivse ja negatiivse laengu vahel on energia, mille suurus sõltub peale
laengute suuruse ka nende vahekaugusest.
9. Kui keha on laetud positiivselt ja see veel omakorda laetud negatiivselt, siis mõistame seda
“topeltlaadumisena”. See tähendab seda, et keha on elektriliselt “topelt” laetud siis, kui keha
kogu pinnalaotuse täidab üksteise peal olevad kaks kihti laenguid, mis on erimärgilised.
10. Elektrilaengute polarisatsiooni korral avalduvad tunduvalt suuremad energiad, kui ühe liigi
laengu korral. Need energiad võivad olla lausa nii suured, et on võimelised mõjutama isegi
aegruumi kõverust. Laengute polarisatsiooni korral tekib erimärgiliste laengute vahelises
ruumis aegruumi lõpmatu kõverus ( kahe ruumipunkti vaheline kaugus võrdub nulliga ehk
ds=0 ). See tähendab seda, et inimene rändab ajas parajasti siis, kui selle sama inimese kogu
keha pinnalaotus on laengute poolt polariseeritud nii, et inimese keha pinna peal ja otse selle
all eksisteerivad vastasmärgilised laengud. Kui aga mingisugune keha pinna pealne osa jääb
siiski laengute polarisatsioonist katmata, siis inimene ajas ei rända.
11. Polariseeritud keha laeng on tervikuna neutraalne nagu näiteks aatom, mille keskel asub
positiivse laenguga tuum ja selle ümber „tiirlevad“ negatiivse laenguga elektronid.
12. Kokkuvõtteks võibki öelda seda, et aegruumi auk ( ehk ussiauk ) on avatud 0 sekundit ( ehk
täpselt nii kaua, mil kestab inimese teleportatsioon ajas või ruumis ) ja seda
elektromagnetilise interaktsiooni mõjul.
Eelnevalt oli lühidalt ja järjekorras väljatoodud need olulised pidepunktid, mille alusel me
mõistame seda, et kuidas luua inimese ajas rändamise tehniline teostus. Järgnevalt aga analüüsime
igat pidepunkti eraldi ja palju pikemalt matemaatiliste võrrandite abil.
1. Gravitatsioon kui aegruumi kõverdus
Keha mass kõverdab aegruumi, milles seisnebki gravitatsiooni füüsikaline olemus. Ajas
muutumatut tsentraalsümmeetrilist gravitatsioonivälja kirjeldab meile järgmine tuntud võrrand, mis
on tegelikult tuttav juba eespoolt:
116