Maailmataju 3

Joonis 9 Paljud inimese eluvaldkonnad on tingitud sellest, et inimene eksisteerib füüsilise (
bioloogilise ) kehana.
Eluvormi eksisteerimine ilma füüsilise kehata ehk siis väljana avaldab tohutut mõju ka
ühiskonna struktuurile ja selle elutegevusele. Näiteks surmalähedaste kogemustega inimesed on
kirjeldanud oma kogemusi nõnda: „Ma olin vaba mitte üksnes raskusjõust, vaid ka kõikidest
muudestki inimlikest piirangutest. Ma sain lennata, sain seda teha nii oskuslikult, et tundsin ennast
ümber muudetuna... Keegi ei tundnud vajadust magada... Me olime vabad kõikidest nendest
vastuoludest, mis ajaloolaste arvates on sõdade ja muude konfliktide põhjuseks, kaasa arvatud maa,
toit ja peavari.“ Sellisel juhul erineb ühiskonna elutegevus tunduvalt sellest, kuidas me praegusel
ajal elame või oleme ette kujutanud elu tuleviku maailmas. Kogu tsivilisatsioon ja selle elu on
erakordselt teistmoodi, kui seda kujutatakse ette ulmefilmides ja fantaasiakirjanduses. Ka sellised
ühiskonna ja elukvaliteedi probleemid, mis kaasnevad praeguse maapealse eluga, „kaoksid“
täielikult. Kogu meie elutalitlus oleks umbes 90 % ulatuses teistsugusem ja hulga lihtsam, kui
praegune Maal elavate inimeste elu korraldus.
Näiteks üks mõjudest avaldub transpordis, sest sellises ülitsivilisatsioonis ei ole vaja mitte
mingisuguseidki sõiduvahendeid. Seda sellepärast, et eluvorm eksisteerib elektromagnetväljana ja
seetõttu selle füüsikalise välja levimiskiirus võib ulatuda valguse kiiruse lähedasele kiirusele vaakumis
– kiiruseni kui ükski meie loodud transpordi vahend seda suudaks saavutada. Tarbetuks muutuksid
säärases ülitsivilisatsioonis igasugused transpordivahendid – alates allveelaevadest lõpetades
lendavate autodega ( mida ulmefilmides sageli kujutatud on ) ja lennukitega. Ühiskonna „pilt“ või
väljanägemine muutuks väga suuresti. Kuid transpordi kadumisega muutuksid olematuks ka sellega
seotud probleemid. Näiteks õhusaaste, mida võivad põhjustada transpordi heitgaasid, muutuks
olematuks. See on ka üks soodustajateks planeedi kliima soojenemise tekkimiseks.
Inimeste vajaduste hierarhia koostas juba aastal 1943 Ameerika psühholoog Abraham Maslow.
Inimeste vajadused kujutati püramiidina, milles esmased vajadused ( nagu näiteks vesi, toit, uni,
seks ) kuulusid kõige alumisse kihti. Nendele järgnesid turvalisusvajadus, siis pärast seda armastusja
kuuluvusvajadus, seejärel tunnustusvajadus ja kõige lõpuks eneseteostusvajadus. Inimesed on siis
kõige õnnelikumad, kui need vajadused on täidetud. Kuid siin kirjeldatud ülitsivilisatsioonis need
vajadused ei eksisteeri kohe üldse. Neid ei ole enam siis vaja.
Morphusolendid ( näiteks Maal elavad inimesed ) sõltuvad täielikult just tehnoloogilistest vahenditest
nagu näiteks autodest, arvutitest, mobiilsidest jne. Kuid sellised tehnilised “abivahendid”
tegelikult ainult korvavad meie puudusi, mis on tingitud bioloogilistest ja psühholoogilistest
piirangutest. Näiteks inimene ei suuda füüsiliselt joosta ( levida ruumis ) kiirusega 200 km/h. Just
sellise “inimliku puuduse” korvab ära meie tehnoloogia saavutused – näiteks autod, lennukid,
108