Maailmataju 3

Kui aegruumi auk suureneb, siis toimub
aja rännak minevikku. Kui aga augu
suurus väheneb, siis toimub aja rännak
tulevikku. Auk ise ruumis ei liigu.
Aegruumi tunneli üks ots viib
ajas minevikku ja teine ots aga
ajas tulevikku***.
Augu suurus ajas ei muutu. Kuid auk
Aegruumi tunneli üks ots viib
ise liigub ruumis. Sellisel juhul auku
ruumipunkti A, teine ots viib
sattumisel liigub keha ajas olevikus ehk aga ruumipunkti B.
teleportreerub ruumis.
*Inimese surmalähedastes kogemustes on nähtud ka väänduvaid ( kõverduvaid ) aegruumi
tunneleid, kui neid aegruumi tunneliteks üldse nimetada saab. Ka aegruumi auku on võimalik
„illusionaalselt“ vaadelda väänduva aegruumi tunnelina, kui aegruumi auk liigub ruumis
mittesirgjooneliselt. Selle analoogseks nähtuseks võib vaadelda näiteks tornaadode tekkimist, kui
pilve keeris taevas maapinnani läheneb tekib tuntud tornaado tunnel.
**Aegruumi augu ümber on aegruum kõverdunud lõpmatuseni. See tähendab seda, et mida
enam augu tsentri poole minna, seda enam aegruum on kõverdunud ehk aeg aegleneb ja kahe
ruumipunkti vaheline kaugus väheneb. Kuid see kõverdunud aegruum ümber augu on siiski lõpliku
„ulatusega“. Selle mõistmiseks peab välja tooma analoogia keha pikkuse kontraktsiooni nähtuse
erirelatiivsusteooriast. Mida kiiremini keha liigub ehk mida lähemale valguse kiirusele vaakumis,
seda enam keha pikkus lüheneb. Keha pikkus võib lüheneda lõpmatuseni, kuid keha algne pikkus (
enne lühenemist ) oli fikseeritud. Just sama seaduspärasus kehtib ka aegruumide kõverdumiste
korral. Selles mõttes võib küll aegruum lõpmatuseni kõverduda, kuid aegruumi „kanga“ enda
„algne ulatus“ on siiski jääv ja lõplik. Näiteks kummi võib venitada samuti lõpmatuseni, kuid
kummi mass jääb ju lõppkokkuvõttes ikkagi samasuguseks võrreldes enne kummi venitama
hakkamist.
***Ajas tagasi liikuda saab ainult aegruumi tunnelit kasutades, kuid ajas tulevikku rändamiseks
on peale aegruumi tunneli veel üks tuntud võimalus. Näiteks kui mingi vaatleja siirduks oma
tähelaevaga kosmosesse kiirusega, mis läheneb valguse kiirusele vaakumis ja tuleks 22 aastat
hiljem maa peale tagasi, siis maa peal on möödunud selle aja jooksul peaaegu 1000 aastat. Seega
vaatleja rändas ajas tulevikku. Seda võib käsitleda ajas ( tulevikku ) rändamise erijuhuna.
Matemaatiliselt kirjeldab aegruumi auku näiteks Schwarzschildi meetrika ja seega võib
kirjeldada see sama meetrika ka aegruumi tunnelit:
1916. aastal leidis sellise lahendi Schwarzschild. Kui aga võtta r asemele
48