You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
meteoroloogia prognoosib ilma.<br />
Teadused, mis uurisid taimestikku, loomastikku ja mullastikku, muutusid omaette bioloogia teadusharudeks.<br />
Seda veel enam kui bioloogia töötas välja omad uurimismeetodid. Nende teaduste<br />
seotus geograafiaga tähendas ainult Maal paiknemisega seonduvat nagu näiteks taime-, looma- ja<br />
mullageograafia.<br />
Geograafia teadusharud, mis uurivad rahvaid ja erinevaid maid, muutusid samuti omaette<br />
teadusteks. Majandusteadus oli üks esimesi fundamentaalteadusi ühiskonnateadustes. Pärast seda<br />
arenes välja ka majandusgeograafia, mis uurib majanduse ruumilist jaotust ja korraldust planeet<br />
Maal. Demograafia uurib rahvastikku teaduslike uurimismeetoditega, kuid rahvastikugeograafia<br />
uurib erinevate rahvaste paiknemist Maal. Teadused, mis uurivad inimühiskonda, lõid omakorda<br />
selliseid teadusharusid, mis uurivad inimühiskonna ruumilise korralduse erinevaid aspekte.<br />
Geograafia teadusharud, mis on oma olemuselt sotsiaalse iseloomuga, kasutavad täiesti erinevaid<br />
uurimis- ja seletusmeetodeid kui näiteks loodusteadused. Näiteks geograafias väljendub see selles,<br />
et kuidas inimesed loodust ja ühiskonda näevad ning kuidas käitub üksikindiviid. Sellised<br />
kasutatavad uurimismeetodid pärinevad pigem kunstist.<br />
Kuid teaduse arengus on esinenud ka koopereerumine ja lõimumine, mis vastandavad spetsialiseerumisele.<br />
Näiteks uurib loodusgeograafia üksikute looduses sisalduvate osade omavahelisi<br />
seoseid. Mõned teadlased peavad tegema koostööd, et leida mõnele probleemile lahendus. Näiteks<br />
okeanoloogid ja klimatoloogid peavad leidma vastuse koos küsimusele, et kas ja kuidas mõjutavad<br />
ookeanid tornaadode tekkimist. Süsteemkäsitlus oli teaduse arengus uus meetod, mis uurib väga<br />
keerulisi protsesse ja seoseid. Sellise meetodiga sai edukalt uurida keerulisi ja ajas muutuvaid<br />
seoseid. Varem pigem koguti üksikuid fakte ja süstematiseeriti neid. Kuid näiteks süsteemkäsitlus<br />
on ökoloogiale ja üldmaateadusele üheks teaduslikuks metoodiliseks aluseks.<br />
2.5 Teadusliku tunnetuse üldised meetodid<br />
Teaduses kasutatavate viiside, võtete ja operatsioonide all mõistetakse teadusliku tunnetuse<br />
meetodit, milledeks on siis vaatlus, eksperiment, mõõtmine, modelleerimine, mitmesugused<br />
võrdlused, klassifikatsioon, arutlused analoogia alusel, hüpoteeside püstitamine, teooriate<br />
kasutamine, analüüs ja süntees, induktsioon ja deduktsioon jne. Teoreetilist meetodit on olemas<br />
peamiselt kolme liiki.<br />
Teaduslik teooria võidakse luua näiteks aksiomaatilise meetodi alusel kasutades reegleid<br />
aksioomide ja järelduste kohta. Antud teooriast on võimalik saada läbi deduktsiooni teoreeme.<br />
Aksioome loogiliselt ei tõestata, sest tegemist on alglausega, mida ei ole võimalik ümber lükata.<br />
Seda tingib ette inimeste kogemused. See tähendab ka seda, et aksioomid ei tohi olla üksteisele<br />
vastuolus ega olla vastandlikud. Väga palju kasutatakse aksiomaatilist meetodit just loogikas ja<br />
matemaatikas. Selline meetod välistab „vastuolulisuse“. Näiteks kui teadusteooria põhineb aksioomidele,<br />
siis ei ole võimalik teooria „mittevastuolulisust“ antud teoorias tõestada. Just niimoodi<br />
väidavad matemaatikud. Kuid sellest on võimalik järeldada seda, et vastuoludeta otsuste printsiibil<br />
on laiem tähendus kui ainult loogilismatemaatiline.<br />
Kuid kõige rohkem kasutatakse hüpoteetilis-deduktiivset meetodit just eksperimentaalteadustes.<br />
See tähendab seda, et aksioomide asemel püstitatakse hüpoteese. Hüpotees on küll teadmine, kuid<br />
seda on eksperimentaalselt ( faktidega ) võimalik ka ümber lükata. Antud meetodit rakendatakse<br />
väga palju just füüsikas, elektrotehnikas, raadiotehnikas ja majandusteadustes. Antud meetodiga<br />
tegelemiseks peab olema head teadmised matemaatikast.<br />
Ka kirjeldav meetod on teaduses kasutusel, kuid seda kasutatakse ainult siis, kui eespool nimetatud<br />
meetodeid ei ole võimalik rakendada. Kirjeldamine võib näiteks olla graafiline, sõnaline, skemaatiline<br />
jne. Kuna tavaliselt on keeruline kindlaks teha mõne nähtuse seaduspärast toimet, siis siin<br />
jõuab uurija mõte rohkem alg- või eksperimentaalandmete juurde. Kirjeldavat meetodit kasutatakse<br />
peamiselt psühholoogias, meditsiinis, bioloogias ja humanitaar- ning sotsiaalteadustes. Täiuslik<br />
tulemus saavutatakse siis, kui kirjeldav meetod jõuab hüpoteetilis-deduktiivse meetodi taseme lähedale.<br />
56
Change language