Maailmataju 3

„ilma hüppeta“. Salto pöörde ajal liigub inimese pea seekord tahapoole. Salto sooritamise käigus
tunneb inimene hetkeks ( mõõdetava aja jooksul ) kaaluta olekut ja kummalist „kerguse tunnet“.
Kuid just selline tunne esineb SLK-de korral ajas pidevalt.
Kaaluta olek on olemas siis kui gravitatsiooni olemas ei oleks. Kui aga gravitatsioon oleks olemas,
siis sellist kaaluta olekut inimene ei tunnetaks. Selline vaheldumine võimaldab tajuda inimesel
gravitatsiooni ennast või selle olemasolu ( või selle puudumist ). Inimene tunnetaks seda, kuidas
planeet Maa ( näiteks maa peal ) teda ennast ligi tõmbab. Ta tajub Maa peal külgetõmbejõudu.
Kaaluta olekus tunnetab inimene ennast just kui kergemana, kui muidu. Ka selles mõttes, et nagu
oleks „kogu elu koorem õlgadelt igaveseks kadunud“. Inimene tajub end ümbritsevast maailmast
( näilisest reaalsusest ) veidi eemal olevat nagu välja poole. See omakorda aitab paremini tunnetada
ja mõista enda ümbritsevat maailma, kus ta eksisteerib. Sellises kaaluta olekus ei tunneta inimese
psüühika enda siduvust ümbritseva maailmaga vaid ta nagu asuks sellest kõigest eemal. Väljaspool
piire. Side välismaailmaga ähmastub, mis muidu oleks täiesti selge.
Absoluutse kaaluta oleku tajumine eksisteeriks siis kui ei oleks olemas gravitatsiooni. Gravitatsioon
on aga üks neljast vastastikmõju liigist, mis „valitsevad“ kogu materiaalset Universumit. See
on ka ühtse välja ( ühe vastastikmõju ) osa. See tähendab seda, et kui raskusjõud ära kaob, kaovad
ära ka kõik teised vastastikmõju liigid või kui inimene on kaaluta olekus, siis peale gravitatsiooni ei
tajuta ka teisi vastastikmõju liike. Kõik vastastikmõju liigid on omavahel tihedalt seotud. Mateeria
eksisteerib Universumis kahe vormina: ainena ja väljana. Välja sisaldus Universumis on igatahes
palju suurem ainest. Uuemad füüsikateooriad ei tee enam ainel ja väljal vahet. Mateeriat pole tegelikult
olemas. See eksisteerib „energiavormina“. Seega kui inimene tajub absoluutset kaaluta olekut,
siis ta tunnetab tegelikku reaalset maailma enda ümber. Muidu harilikult tajuks ta näilist reaalsust,
mida loob „mateeria-füüsika“. Inimene tunnetab mateeria olemasolu või selle puudumist.
Absoluutse kaaluta oleku taju loob inimesel tuhutu vabaduse ja ühtsuse tunde absoluutselt igas
mõttes. Nagu oleks kõigega ja kõigiga seotud, mis kogu Universumis üldse toimub ja olemas on.
Kuid samas nagu ei oleks ka. Jääb inimesel ka nö. „isiklikku ruumi“. Nagu inimene, kes on riides,
tunneks ennast lahtiriietatuna alasti või kes, aastakümneid vanglas olnud, nüüd järsku vabaduses.
Sellises kaaluta olekus tunneb inimene ennast peaaegu täiesti pinge vabalt. Selline kaaluta oleku tajumine
on juhul, kui gravitatsiooni ( mateeriat ) ei oleks nii nagu kui poleks valgust, ei oleks ka
elusolenditel nägemistaju. Maailm pole tegelikult värviline nii nagu ta paistab. Kui mingeid asju õigesti
näha või mõista, siis peabki seda tegema eemalt nö. väljaspool raame. Nii on ka reaalsusega.
Kaaluta olekus ei tunneta inimene oma keha kas üldse või siis tunnetatakse väga minimaalselt, kui
tavaliselt.
5 Ülim eufooria, ekstaas ja armastus
5.1 Supereufooria
Kui inimene tajub tõelist reaalsust ( mitte selle illusioonilist poolt ) siis tekib temal tohutu eufooriline
tunne. See on ülihea ja väga õnnelik meeleolu, mis on peaegu võrreldav oma mõnu poolest
isegi kahe inimese vahel oleva suguaktiga – orgasmiga. Vahel nimetatakse seda ka armastuseks või
ülimaks ekstaasiseisundiks. Inimene kogeb tohutut armastuse tunnet. Tunne, et teda nii väga armastatakse.
See emotsioon on kujuteldamatult hea. Selline „tajufunktsioon“ ilmneb ainult reaalse maailma
tajumisel, millest oli juba juttu eespool. Et sellist ülimat õnnetunnet üldse ettekujutada ( kas või
natukenegi ), on parimaks analoogiks orgasm, mis tekib inimeste seksuaalvahekorras. Sellises seisundis
on armastuse puudus absoluutselt olematu. Kuid miks ikkagi selline nauding tekib? Põhjus
on tegelikult väga lihtne. Inimene tunnetab nüüd tegelikku reaalsust ( mitte tavamaailma, kus me
igapäevaselt elame ). Siis mõistab ( õigemini tajub ) inimene nii maailma kui ka iseenda eksisteerimise
imelisust. See on tohutu ekstaas. Elu Universumis on tegelikult ime. Tegelikult ka kogu Uni-
35