Maailmataju 3

More documents

Recommendations

Info

5. Inimene asub sellises aegruumi piirkonnas, kus kahe ruumipunkti vaheline kaugus võrdub nulliga. Selle tõttu ei ole inimene enam Universumi paisumisega füüsikalises vastastikuses seoses, sest Universumi paisumine avaldub kahe ruumipunkti vahelise kauguse suurenemises ja seda alles galaktikate parvede tasandis. Inimene asub nagu „väljaspool paisuvat ruumi“. Ta ei allu enam üldisele Universumi paisumisele. Sellepärast ümbritsebki inimest ( aegruumi augus olles ) peale suure aegruumi kõveruse ka veel paisuv aegruum. 6. Inimest ümbritsev kõver aegruum ja ka veel paisuv ( Universumi ) aegruum hakkavadki üksteist füüsikaliselt vastastikku mõjutama. Just nende kahe vastastikusest seosest saamegi teada seda, et millises suunas toimub ajas liikumine. Näiteks kõveras aegruumis kahe ruumipunkti vahelise kauguse suurenemine ühtib Universumi paisumisega ( sest Universumi paisumine avaldub kahe ruumipunkti vahelise kauguse suurenemises ) ja seega ajas liikumise suund on suunatud tuleviku poole, sest tulevikus on Universumi ruumala ( ehk kahe ruumipunkti vaheline kaugus ) kindlasti suurem kui seda on praegusel ajal. Mineviku puhul toimub analoogiliselt aga vastupidi. Näiteks kõveras aegruumis kahe ruumipunkti vahelise kauguse vähenemine ühtib Universumi ruumala kahanemisega, mitte paisumisega ( sest Universumi paisumine avaldub ju kahe ruumipunkti vahelise kauguse suurenemisel ) ja seega ajas liikumise suund on suunatud mineviku poole, sest minevikus on Universumi ruumala ( ehk kahe ruumipunkti vaheline kaugus ) kindlasti väiksem kui seda on praegusel ajahetkel. Ajas liigutakse minevikku või tulevikku vastavalt sellele, kuidas muutub aegruumi augu ruumala – kas väiksemaks või suuremaks. Järelikult kui aga aegruumi augu ruumala ei muutu, siis liigutakse ajas olevikus ehk teleportreerutakse ruumis. Seda võib mõista ka nii, et näiteks valguse kiirusel vaakumis keha teleportreerub ruumis, kuid valguse kiiruse „ületamisel“ vaakumis rändab ( teleportreerub ) keha ajas ( minevikku või tulevikku ). Aja ja ruumi teisenemised eri- ja üldrelatiivsusteoorias on ainult suhtelised ehk relatiivsed. See tähendab seda, et need sõltuvad taustsüsteemi või vaatleja valikust. Näiteks ühele vaatlejale tundub 46
mingis taustsüsteemis aeg kulgevat aeglaselt, kuid samas mõnele teisele vaatlejale tundub aeg kulgevat tavalise kiirusega. Aja kulgemine sõltub sellest, et millises taustsüsteemis vaatleja parajasti asub. Kuid reaalne ajas rändamine ( teleportreerumised ajas ) ei ole suhteline ( ei sõltu taustsüsteemi või vaatleja valikust ), vaid on üldine ehk universaalne – korraga kogu Universumit hõlmav nähtus. See tähendab seda, et keha teleportreerub ajas kõige eksisteeriva suhtes ( väljaarvatud iseenda suhtes ). Kui inimene rändab ajas, siis ta ise nooremaks või vanemaks ei muutu, kuid kogu tema ümbritsev maailm muutub vastavalt selliseks, millisena see maailm oli sellisel ajahetkel, kuhu ta ajas parajasti rändab. 1.2.2 Aegruumi tunnel ehk ussiauk ehk Einsteini-Roseni sild Järgnevalt vaatame seda, et aegruumi auku on võimalik tõlgendada aegruumi tunnelina ( ehk ussiauguna ). See tähendab seda, et aegruumi auk ja aegruumi tunnel on tegelikult üks ja sama. Selleks koostame aegruumi augu ja aegruumi tunneli võrdluse kohta järgmise tabeli: Aegruumi auk: Aegruumi tunnel: Tegemist on aegruumi auguga. Mida enam augu tsentrile lähemale, seda enam aeg aegleneb ja kahe ruumipunkti vaheline kaugus väheneb. Augu tsentris aega ja ruumi enam ei eksisteeri. Aegruumi augu suurust kirjeldab Schwarzschildi raadius. Aegruumi auk on nagu aegruumi tunnel. Mida kaugemale ( sügavamale ) tunnelisse minna seda enam aeg aegleneb ja kahe ruumipunkti vaheline kaugus väheneb. Aegruumi tunneli sees aega ja ruumi enam ei eksisteeri. Aegruumi august saab minna sisse ja Aegruumi tunnelil on kaks otsa - välja. sissekäik ja väljakäik. Aegruumi auk on piirkond ruumis, kus aega ja ruumi enam ei eksisteeri. Aegruumi tunnel on alati sirge, mitte kõverduv ega väänduv*. Füüsikalised kehad teleportreeruvad ajas ja ruumis, kui nad satuvad aegruumi auku ehk „väljaspoole aegruumi“. Aegruumi tunneli läbib keha hetkega ehk 0 sekundiga. Inimese teleportreerumine ajas ja ruumis ning aegruumi tunneli ( ehk ussiaugu ) läbimine on tegelikult üks ja sama. Mida suurem on aegruumi auk ehk Mida pikem on aegruumi tunnel, mida rohkem aegruumi on augu ümber seda kaugemale ajas ( või ruumis ) kõverdunud, seda kaugemale ajas ( või liigutakse. ruumis ) liigutakse**. 47
Page 1 and 2:
UNIVISIOON Maailmataju Auttor:: Mar
Page 3 and 4:
„Inimese enda olemasolu on suurim
Page 5 and 6:
Joonis 2 Universumi füüsika, ideo
Page 7 and 8:
Joonis 4 Juba 20. sajandi algusest
Page 9 and 10:
keskendume rohkem teadvuse olemusel
Page 11 and 12:
ütlevad: „Me oleme nende lapsed
Page 13 and 14:
enam teid, teie nõdrausulised. Är
Page 15 and 16:
Joonis 10 Ajamasina tehnoloogiaga o
Page 17 and 18: see tähendab ka seda, et tulevikus
Page 19 and 20: seisundi muutumisega: Joonis 13 Euf
Page 21 and 22: maailma religioonides üks peamisi
Page 23 and 24: 1 Ajas rändamine ja selle tehnilis
Page 25 and 26: SISUKORD RESÜMEE .................
Page 27 and 28: Sissejuhatus Klassikaline mehaanika
Page 29 and 30: 1 Ajas rändamise teooria 1.1 Ajas
Page 31 and 32: P = ( x, y, z, t ). Geomeetriast on
Page 33 and 34: hyperruumi sellegipoolest ettekujut
Page 35 and 36: 1. Energia jäävuse seadus on kül
Page 37 and 38: Tavaruumis K: Hyperruumis K´: m( x
Page 39 and 40: Hyperruumis K´: Tavaruumis K: I II
Page 41 and 42: Joonis 9 Keha m on liikunud ajas ta
Page 43 and 44: 1.1.7 Universumi paisumine ja selle
Page 45 and 46: kus ajakoordinaat t on Universumi e
Page 47 and 48: = = ( = ( saame Universumi tiheduse
Page 49 and 50: liiguvad samuti ka üksteise suhtes
Page 51 and 52: Keha M koordinaadid on ajahetkedel
Page 53 and 54: Keha M koordinaadid on erinevates a
Page 55 and 56: Aga kuidas on kõik see seotud ajas
Page 57 and 58: nii nagu on näiteks inertne mass j
Page 59 and 60: - punktist, mis oli lõpmata väike
Page 61 and 62: kahe ruumipunkti vaheline kaugus pe
Page 63 and 64: Universumi ( aegruumi ) äärel hak
Page 65 and 66: üksteisest galaktika parved, seda
Page 67: punktid. Selline seaduspärasus tul
Page 71 and 72: ja tehes mõningaid teisendusi, saa
Page 73 and 74: tähendab seda, et kui inimene rän
Page 75 and 76: 1.2.5 Teleportatsiooni füüsikalis
Page 77 and 78: Sellisel liikuval kosmoselaeval X k
Page 79 and 80: Sellepärast, et v = c. Need võrra
Page 81 and 82: 1.3 Relatiivsusteooria ajas rändam
Page 83 and 84: Alguses ( t = 0 ) olid keha koordin
Page 85 and 86: kus kordajat, mis sõltub kiirusest
Page 87 and 88: kõik millise liikumise sihilise pi
Page 89 and 90: Punkti P` liikumiskiirus u`` koordi
Page 91 and 92: saame järgmiselt Kui punkt P`` lii
Page 93 and 94: kirjutame teistmoodi välja nii kus
Page 95 and 96: Joonis 27 Tavaruum K liigub hyperru
Page 97 and 98: aadius. See raadius näitab kaugust
Page 99 and 100: mittepöörleva kerakujulise keha r
Page 101 and 102: Ülal olev avaldis ongi kerapinna m
Page 103 and 104: Joonis 30 Kolmnurk kera pinnal. Kol
Page 105 and 106: meetriline, mis ajas ei muutu. Sell
Page 107 and 108: Joonis 33 K on tavaruum ja K´ on h
Page 109 and 110: aatomitena. Seetõttu mikroosakesed
Page 111 and 112: mikroosakesed tõepoolest teleportr
Page 113 and 114: = = Kuid sellegipoolest on |ψ| 2 d
Page 115 and 116: Seega: ∆p y ∆y = p y sinθ ( λ
Page 117 and 118: Esitatakse kompleksarvulisel kujul
Page 119 and 120:
= Kui aga kasutame d-Alambertí op
Page 121 and 122:
Alustame Fourierí integraalist. F
Page 123 and 124:
lainelistest omadustest ja need oma
Page 125 and 126:
2 Ajas rändamise teooria edasiaren
Page 127 and 128:
Joonis 39 Universumi paisumine kui
Page 129 and 130:
Asja paremaks mõistmiseks toome v
Page 131 and 132:
ehk milles dt viime murru ühisele
Page 133 and 134:
samasugugused lood, mis ruumiga - r
Page 135 and 136:
Näiteks mustkunstniku trikid on ju
Page 137 and 138:
3 Ajas rändamise tehnilise teostus
Page 139 and 140:
1916. aastal leidis sellise lahendi
Page 141 and 142:
energia valem on samasugune laetud
Page 143 and 144:
6. Elektrostaatiline laeng inimkeha
Page 145 and 146:
7. Elektrilaengu piirmahtuvus Oleta
Page 147 and 148:
Elektrivälja potentsiaalid võivad
Page 149 and 150:
KASUTATUD KIRJANDUS Ainsaar, Ain. 2
Page 151 and 152:
2 Teadvuse teooria
Page 153 and 154:
1 Teadvuse mentaalne olemus 1.1 Sis
Page 155 and 156:
sama reaalsed ja isegi samasuguse m
Page 157 and 158:
unenäomaailm, kuid unest eristab s
Page 159 and 160:
kas seda katset tehakse unenäos v
Page 161 and 162:
lahtiste silmadega. See kõik on ag
Page 163 and 164:
sõltumata inimese bioloogilisest k
Page 165 and 166:
nägemismeelte juurest ajju. Sellin
Page 167 and 168:
Neuronite sünkronisatsioon seda pr
Page 169 and 170:
tajumised, mis ei vasta tegelikkuse
Page 171 and 172:
2.6 Teadvuse ja ajusüsteemide omav
Page 173 and 174:
KASUTATUD KIRJANDUS Allik, Jüri; K
Page 175 and 176:
SISUKORD 1 SISSEJUHATUSEKS ........
Page 177 and 178:
2 Unisoofia „teadus“ 2.1 Unisoo
Page 179 and 180:
on? Sellepärast, et on palju aspek
Page 181 and 182:
2.5 Toime ja mõju Unisoofias käsi
Page 183 and 184:
Joonis 1 Aistingu tekkimise tingimu
Page 185 and 186:
kordi. Näiteks planeet Maa on nend
Page 187 and 188:
sajast protsendist. Pole ka midagi
Page 189 and 190:
Paljud inimesed arvavad, et Univers
Page 191 and 192:
elementaar- osakesed. Näiteks ka e
Page 193 and 194:
saama ka ilma sellise võimaluseta.
Page 195 and 196:
4 Reaalsuse taju 4.1 Reaalsuse idee
Page 197 and 198:
moodi kui eespool kirjeldatud seika
Page 199 and 200:
siis reaalne maailm? Miks meile kog
Page 201 and 202:
„Orpheuse testamendis“ on stsee
Page 203 and 204:
paisata; kuidas valgus läbib veema
Page 205 and 206:
Unenäomaailm ja pärismaailm ( kui
Page 207 and 208:
inimeste taju osas sellistele illus
Page 209 and 210:
versumi olemasolu on üks suur ime.
Page 211 and 212:
ennast uniselt ja soojalt. Inimest
Page 213 and 214:
kummastav. Näha iseenda sündimist
Page 215 and 216:
5.7 Elamused annavad rohkem õnne k
Page 217 and 218:
kordset rõõmu ja rahulolu, kohtum
Page 219 and 220:
uurimustest Yaleí Ülikoolist. N
Page 221 and 222:
Joonis 9 Esimesel fotol on kujutatu
Page 223 and 224:
Sellise valgusolendi juures esineb
Page 225 and 226:
tegelikult palju laiem. Edastatakse
Page 227 and 228:
KASUTATUD KIRJANDUS Bachmann, Talis
Page 229 and 230:
4 Holograafia
Page 231 and 232:
1 Holograafia Holograafia tuleb kre
Page 233 and 234:
kokku. Kõik värvused on tingitud
Page 235 and 236:
7
Page 237 and 238:
9
Page 239 and 240:
11
Page 241 and 242:
13
Page 243 and 244:
15
Page 245 and 246:
17
Page 247 and 248:
19
Page 249 and 250:
21
Page 251 and 252:
23
Page 253 and 254:
25
Page 255 and 256:
27
Page 257 and 258:
29
Page 259 and 260:
31
Page 261 and 262:
33
Page 263 and 264:
35
Page 265 and 266:
37
Page 267 and 268:
39
Page 269 and 270:
41
Page 271 and 272:
43
Page 273 and 274:
45
Page 275 and 276:
47
Page 277 and 278:
49
Page 279 and 280:
51
Page 281 and 282:
53
Page 283 and 284:
55
Page 285 and 286:
57
Page 287 and 288:
59
Page 289 and 290:
61
Page 291 and 292:
63
Page 293 and 294:
65
Page 295 and 296:
67
Page 297 and 298:
69
Page 299 and 300:
71
Page 301 and 302:
73
Page 303 and 304:
75
Page 305 and 306:
77
Page 307 and 308:
79
Page 309 and 310:
81
Page 311 and 312:
83
Page 313 and 314:
6 Mustad augud Mustad augud on aegr
Page 315 and 316:
87
Page 317 and 318:
89
Page 319 and 320:
91
Page 321 and 322:
93
Page 323 and 324:
95
Page 325 and 326:
97
Page 327 and 328:
99
Page 329 and 330:
101
Page 331 and 332:
103
Page 333 and 334:
105
Page 335 and 336:
107
Page 337 and 338:
109
Page 339 and 340:
111
Page 341 and 342:
113
Page 343 and 344:
115
Page 345 and 346:
117
Page 347 and 348:
119
Page 349 and 350:
121
Page 351 and 352:
123
Page 353 and 354:
125
Page 355 and 356:
127
Page 357 and 358:
KASUTATUD FOTOD Esitatud pildid Uni
Page 359 and 360:
5 Religiooniteooria, teadus ja üli
Page 361 and 362:
1 Religiooni tegelik reaalsus 1.1 R
Page 363 and 364:
tuleb tema arvates inimese seesmise
Page 365 and 366:
teadlase Joseph Campbelli arvates k
Page 367 and 368:
ja on inimesi, kes on tulnukate poo
Page 369 and 370:
mingisugune tundmatu naistulnukas,
Page 371 and 372:
erakordse intellektiga. Kuid selle
Page 373 and 374:
tegutsemiste motiivi. Nad uurivad l
Page 375 and 376:
mis teevad meist nendega suguluslii
Page 377 and 378:
džunglites pügmeede elu uurinud
Page 379 and 380:
arbaarsed. Uskuge või mitte, kuid
Page 381 and 382:
hilisemas elueas või kogu eluea v
Page 383 and 384:
malikkuses seisnebki peamine põhju
Page 385 and 386:
tunduvalt keerulisemaks oma hoiakut
Page 387 and 388:
langes jumalate karistus patuste j
Page 389 and 390:
tult palju valusam ja rängem kui
Page 391 and 392:
maailmapilt trastiliselt. Isegi Pii
Page 393 and 394:
sõna-sõnalt tõeks ja ei tohtinud
Page 395 and 396:
valmis meisterdas. Onu nägi äkits
Page 397 and 398:
või millegi mõistus ei loo ega ju
Page 399 and 400:
olemasolu ). Selles mõttes omab te
Page 401 and 402:
„tulnukateadusena“. Seda võib
Page 403 and 404:
otsige, siis te leiate; koputage, s
Page 405 and 406:
infoühikute paiknemist, kuid nende
Page 407 and 408:
mitte aga teaduslikult arvata. Täp
Page 409 and 410:
2 Teadus 2.1 Teadusliku maailmavaat
Page 411 and 412:
tuleb lihtsalt igal konkreetsel juh
Page 413 and 414:
Just uusaja esimesel poolel koguti
Page 415 and 416:
( Laanemäe 2007, 272-285 ) 2.6 Tea
Page 417 and 418:
Joonis 1 Teadusliku uurimuse etapid
Page 419 and 420:
mis on paljudes testides kinnitust
Page 421 and 422:
vastavusteooriat. Kuid isegi füüs
Page 423 and 424:
seletamise viisid ja nõuded ei ole
Page 425 and 426:
3 Ülitsivilisatsiooniteooria aluse
Page 427 and 428:
3.1.2 Ajusurmas esinevad nähtused
Page 429 and 430:
Teaduses on levinud arusaam, et ini
Page 431 and 432:
uuringuid korraldanud peale Harti j
Page 433 and 434:
Surmalähedaste kogemuste olemuse p
Page 435 and 436:
ajal tegi, ütles patsient, et oli
Page 437 and 438:
soojas voodis parajasti magavad. Se
Page 439 and 440:
ärksusest. Ja mõõtmised näitasi
Page 441 and 442:
seda, et väheneb aju üldine või
Page 443 and 444:
Joonis 1 Kehavälises olekus eksist
Page 445 and 446:
kaupa. Valguse osakesi ehk footonei
Page 447 and 448:
eksisteerimast. Kõlab ju loogilise
Page 449 and 450:
Joonis 4 Sellisel juhul närviimpul
Page 451 and 452:
Kehast väljumine kui „aegruumist
Page 453 and 454:
printsiipidest ja nende kombinatsio
Page 455 and 456:
( Laanemäe 2007, 201-204 ) 3.2.1.2
Page 457 and 458:
korraldus. Nii oligi riiklik korral
Page 459 and 460:
võimelised läbima üksteisest, ku
Page 461 and 462:
tootmisvahendid ja töölised, kes
Page 463 and 464:
( laialdaselt arvatakse, et lihtsal
Page 465 and 466:
vaid hoopis toimub vanade asjade t
Page 467 and 468:
laevad jne. Kui aga inimene ei sõl
Page 469 and 470:
Vastavalt tsivilisatsiooni arengu t
Page 471 and 472:
6 Multiversum
Page 473 and 474:
1 Multiversum Psühholoogid on sell
Page 475 and 476:
Näiteks ajupiirkondade omavahelise
Page 477 and 478:
närvisüsteemis. Oletame seda, et
Page 479 and 480:
närvisüsteem. Varem oli juba main
Page 481 and 482:
kombineerimine. Näiteks juba varak
Page 483 and 484:
seks tunnuseks on objekti liikumine
Page 485 and 486:
visuaalsete kujundite maailma. Maal
Page 487 and 488:
nimetatakse kromanjoonlasteks, keda
Page 489 and 490:
http://upload.wikimedia.org/wikiped
Page 491 and 492:
neid tundmusi teadlikult soovida. N
Page 493 and 494:
sotsiaalsete ja kultuuriliste mõju
Page 495:
KASUTATUD KIRJANDUS Allik, Jüri; K
show all

Maailmataju 3

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?