You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
paisata; kuidas valgus läbib veemasse; miks planeedid pöörlevad; kuidas soojus levib mööda<br />
kehasid jne. Meie ümbritsev maailm funktsioneerib reeglitel, mida me tunneme loodusseadustena.<br />
Füüsikas peetakse aega ja ruumi Universumi eksisteerimise põhivormideks. Aja ja ruumi<br />
esimene füüsikateooria oli füüsikas klassikaline mehaanika. See kirjeldab kehade liikumist<br />
aegruumis, kui nende kiirused on väga väikesed võrreldes valguse kiirusega vaakumis. Kui me<br />
näeme kehade liikumiskiiruste suurenemist, siis tegelikult tähendab see seda, et keha kineetiline<br />
energia suureneb. Vastupidisel juhul kehade kineetiline energia väheneb. Kõikidel looduses<br />
esinevatel liikumistel on olemas põhjus. Näiteks kui mingisugusele kehale mõjub jõud, siis see<br />
hakkab enamasti ka liikuma. Jõud on ühe keha mõju teisele kehale. Näiteks kõik kehad kukuvad<br />
maha, kui neid õhku paisata, sest neile mõjub Maa gravitatsioonijõud. Kõigel maailmas on oma<br />
põhjus ja sellele järgneb alati tagajärg.<br />
Kuid aeg ja ruum ei ole kõikjal alati ühesugune. Näiteks mida kiiremini me liigume, seda enam<br />
aeg aegleneb ja keha pikkus lüheneb. Samuti ka siis, kui me läheneme mingisuguse taevakeha<br />
gravitatsioonitsentrile. Kui aeg ja ruum ei ole absoluutsed ( ehk nad on relatiivsed ), siis erinevates<br />
taustsüsteemides ilmnevad näiteks erinevad ajahetked. Seda füüsika osa uurib relatiivsusteooria.<br />
Aeg ja ruum võivad erinevates taustsüsteemides ja ka gravitatsiooniväljades teiseneda.<br />
Kuid meie maailm koosneb osakestest, mida kutsutakse aatomiteks. Osakeste erinevaid liike on<br />
väga palju – rohkem kui neid aines kohata võib. Näiteks kui me vaatame oma emale otsa ja teame,<br />
et ta on tegelikult väikeste osakeste kogum. Kõik tema toimingud on tegelikult kui nende osakeste<br />
käitumise peegeldus. Kuid osakeste käitumist erinevates situatsioonides uurib kvantmehaanika.<br />
Osakesi vaadeldakse ka lainena, sest neil esineb difraktsiooni ja inteferentsi nähtused. Kuid<br />
osakeste lainelised omadused tulenevad sellest, et need teleportreeruvad aegruumis. Kõik suured<br />
kehad koosnevad aatomitest. Seetõttu paljud looduses esinevad nähtused funktsioneerivad nii<br />
kuidas käituvad need imeväikesed osakesed.<br />
Kuid ajas rändamise teooriast järeldub selline tõsiasi, et Universum ise on ajatu. See tähendab<br />
seda, et Universumis ei ole tegelikult aega. Meie elame küll aja dimensioonis, kuid kui näiteks<br />
inimene liigub ajas, siis tema jaoks ei ole enam aega olemas. Kuid aeg ja ruum on Universumi<br />
eksisteerimise põhivormid ja seega kui ei ole enam aega ( või ruumi ) olemas, siis ka Universumit<br />
ennast ei ole enam olemas. Ja nii ka tegelikult ongi. Universumit ei ole tegelikult olemas ja see ongi<br />
kogu looduse kõige sügavam olemus.<br />
4.5 Meelteväline reaalsus<br />
Informatsiooni ümbritsevast maailmast saame me meelte vahendusel. Teadaolevalt on meil viis<br />
erinevat meeletaju – nendeks on nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine ja kompimine. Nende<br />
kaudu saame me pidevalt välismaailmast infot. Kuid tekib üks mõtlemapanev küsimus, mis on erutanud<br />
filosoofe juba aastatuhandeid. Kuidas me saame teada, et kas meie meeled annavad meile<br />
välismaailmast õiget ja adekvaatset infot? Näiteks kui me näeme õuna siis kuidas me võime olla<br />
kindlad, et õun just selline on nagu me seda näeme? Kuidas me võime oma meeli usaldada? Ilmselt<br />
me peamegi oma meeli usaldama, sest et „meeltevälist maailma“ ei saagi me ette kujutada. Sellega<br />
peame aga paraku leppima. See oleks analoogiline sellega, et kujutaksime ette sellist värvigammat,<br />
mida pole kunagi varem nähtud või ei sarnane ühegi teise tuntud värvitooniga. Paraku pole see lihtsalt<br />
võimalik. Meie mõistus lihtsalt ei võimalda seda teha, sest ta ei seosta seda millegagi või ei leia<br />
analoogiat looduses. Mõistus ei võimalda kujutleda seda mida pole üldse olemas või pole sellel<br />
mingitki analoogi maailmas. Sellest tulebki ainult ühene järeldus. Meeltevälist maailma ( reaalsust )<br />
ei saagi me mitte kunagi mitte ühegi vahendiga teada ega tajuda. Seega tegelikku reaalsust. Me peame<br />
teadma ja usaldama ainult seda maailma ( seega reaalsust ), mida võimaldavad meile meeled.<br />
Meelte piire on kül võimalik laiendada, kuid täielikku meeltevälist maailma tunnetada ei ole võimalik.<br />
Öeldakse, et kujuteldamatut ei saa ette kujutada. Tegelikult vastab see täielikult tõele. Näiteks<br />
fantaseerigem sellist toidu maitset, mida pole keegi kunagi maitsnud või ei sarnane see ühegi teise<br />
teadaoleva maitsega. Sellist maitset fantaseerida või ettekujutada ei olegi võimalik, sest et meie aju<br />
30
Change language