MAAILMATAJU 2016

olemasolu tunnetamisel. Kogetakse enda olemasolu ainulaadsust ja erakordsust, mille
põhjustajaks ongi just füüsikalised protsessid Universumis. Väljataju korral inimene ei tunne
enda raskust – nagu näiteks vabalangemise korral.
Holograafia – sisaldab pildimaterjale kaunist ja säravast Universumist. Tegemist ei ole
käsitletava üldise teose illustratsiooniga, vaid antud valdkond omab kindlat ülesannet ja
mõtet. Esitletavad fotod annavad Universumist visuaalset informatsiooni. Näiteks kui füüsika
annab meile informatsiooni Universumist läbi loodusseaduste, siis antud valdkond näitab
seda, et millisena Universum üldse välja näeb. Millised objektid Universumis eksisteerivad.
Sellised paigad, mida fotodelt näha on, peaks iga inimene oma enda silmadega reaalselt näha
saama. Selles see Holograafia mõte seisnebki. See on ka Maailmataju üheks keskseimaks
olemuseks – näha oma enda silmadega Universumit, mitte vahendatult. Esitatud fotod (
õigemini fotode teemad ) on hierarhilises järjekorras. See tähendab seda, et fotodel esitatud
Universumi objektid on alustatud kõige suurematest ja lõpeb väikseimate astronoomiliste
objektidega. Pilte Universumist on kokku 118: galaktikatest on 26 pilti, udukogudest aga 31,
tähtedest 18, mustadest aukudest 8 ja planeetidest 34. Holograafias välja toodud fotosid on
kahte liiki: on kahemõõtmelised ja kolmemõõtmelised fotod. Vaata järgmist skeemi:
Joonis 8 Esindatud on 112 kahemõõtmelist fotot Universumist, kuid kolmemõõtmelised fotod
on veel alles projekteerimisel.
Universumit võib inimene reaalselt näha siis, kui ta parajasti omab sellist teadvuse seisundit,
mida on kirjeldatud Unisoofia osas. Holograafia osa etendab Universumi visuaalset poolt,
mil inimene võiks erilises teadvuse seisundis ( mis on kirjeldatud Unisoofia osas ) näha
vahetult Universumit. See on ka Maailmataju üheks põhiliseks tuumaks.
Inimtsivilisatsioon
Antud Maailmataju osa käsitleb selliseid teadusi, mille uurimisobjektiks on inimühiskonna
( inimtsivilisatsiooni ) ideoloogiline väljavaade. Näiteks väga üldiselt võttes jaotub inimese
ideoloogia Universumist kas teaduslikuks või religioosseks. See sõltub peamiselt ( üldjuhul )
tsivilisatsiooni ja ka inimese enda arengutasemest. Teadus ja religioon on kaks erinevat vormi,
mille kaudu inimene mõistab maailma. Käsitlemist leiab ka tsivilisatsiooni kõrgeima
arengufaasi juhtu, mille korral ei pea intellektid enam sõltuma majanduslikust tegevusest.
Kunagi tulevikus luuakse inimkonnale nimi, et kuidagi eristada ülejäänutest maavälistest
10