MAAILMATAJU 2016
Tegemist on Maailmataju viienda eelväljaandega.
Tegemist on Maailmataju viienda eelväljaandega.
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
võib ilmneda mälus, tähelepanus, keskendumises, kummunikatsiooni- ja arusaamisvõimes. Selle<br />
uurimuse käigus selguski, et inimeste intelligentsus ei ole lokaliseerunud mingisugusesse kindlasse<br />
aju piirkonda, vaid see ilmneb erinevate ajupiirkondade omavahelisel funktsioneerimisel. Kuid neid<br />
ajupiirkondi ühendabki just eelpool mainitud võrgustik inimese aju vasakus ajupoolkeras.<br />
Ajus olevad neuronid on kommunikatsioonile spetsialiseerunud närvirakud. Närvisüsteemis olev<br />
informatsioon liigub elektrisignaalidena ühest neuronist teise. See protsess on pidev. Ühe neuroni<br />
ühenduskohta teise neuroniga nimetatakse sünapsiks. Üks aspekt on aga kindel ja kergesti<br />
silmanähtav. Nimelt kogu närvisüsteem on kui seoste loome närvirakkude vahel. Kogu<br />
närvisüsteemi ulatuses tekib pidevalt uusi seoseid rakkude vahel. See on üks iseloomulikumaid<br />
omadusi närvitalitluses. Kuid peale neuronite seoste tekib juurde ka uusi närvirakke. Näiteks<br />
hipokampuses sünnib uusi närvirakke kogu inimese elu. Neuronite omavaheline seostamine on<br />
närvitegevuse üks põhilisi jooni. Uusi seoseid neuronite vahel tekib inimesel lakkamatult – sünnist<br />
surmani. Üks neuron võib olla korraga ühenduses teiste kümnete tuhandete neuronitega. Kui<br />
inimese närvisüsteemis on umbes 10 triljonit neuronit, siis seoseid nende vahel võib ulatuda isegi<br />
tuhandetesse triljonitesse. Neuronite omavahelisi seoseid on vähemalt 100 000 korda rohkem kui<br />
neuroneid endeid. Seoste loomine on närvitalitluse üks iseloomulikumaid tegevusi kogu<br />
närvisüsteemis. Uusi seoseid tekib inimesel lakkamatult – näiteks kui inimene õpib, teeb trenni,<br />
mõtleb, organiseerib, kokkab, vaatab televiisorit, unistab, suhtleb jne.<br />
Näiteks ajupiirkondade omavahelisest seostamisest sõltub inimese mõtlemiskiirus. Näiteks<br />
uuringud on näidanud seda, et kõrge intelligentse inimese aju korral läbib elektriline signaal ühest<br />
ajupiirkonnast teise enamasti väiksemate ühendusteede kaudu kui seda madalama intelligentsusega<br />
inimeste korral. Inimeste aeglane mõtlemiskiirus võib seega tuleneda sellest, et nende ajud<br />
kasutavad info edastamiseks ühest ajupiirkonnast teise väga vähe otseseid ühendusteid. Väga kõrge<br />
intelligentse inimese korral kasutab aju aga just väga sageli otseseid ühendusteid, mis tagavad info<br />
väga kiire liikumise aju ühest piirkonnast teise jõudmiseks. ( GEO, 28-37 ). Närvisüsteemis toimub<br />
pidev informatiivne tegevus. Ka sellisel korral, kui inimene magab ja kogeb und. Kõige suurem<br />
ajuaktiivsus on inimesel tema nooruses – eriti aga just esimestel eluaastatel. Just sellisel ajal tekib<br />
kõige kiiremini ja kõige rohkem neuronite vahelisi seoseid võrreldes eluaastatega inimese vanemas<br />
eas. Närvisüsteem on kui seostevõrgustik, mis on väga süstemaatiline ( süsteemse struktuuriga ) ja<br />
kindla funktsineerimisega.<br />
Elektriimpulssi abil liigub info närvikoes ringi. Selle põhimõte seisneb järgnevas. Närvikiu<br />
„seinte“ paksus ei ole suurem kui sadatuhat millimeetrit. Kiu siseosa on näiteks punkeseisundi<br />
korral väliskeskkonna suhtes negatiivse pinge all ja seepärast öeldakse selle kohta ka negatiivne<br />
puhkepotentsiaal. Selle väärtus on ombes -70 mV. Sellise potentsiaali määravad ära naatriumi ja<br />
kaaliumi positiivsete ning kloori negatiivsete ioonide kontsentratsioonid mõlemal pool närvikiu<br />
„seina“. Positiivsed ioonid tungivad närvikiu sisemusse, kui kiu seina läbilaskvust suurendab<br />
erutus. Potentsiaal, mis on kiu siseosas, suureneb seeläbi väga kiiresti ja saavutab väliskeskkonna<br />
suhtes väärtuse +40 mV. Seda nimetatakse toimepotentsiaaliks. Positiivsete ioonide liikumist tagasi<br />
väliskeskkonda võimaldab just toimepotentsiaal. Seetõttu muutub väliskeskkonna suhtes närvikiu<br />
siseosa jällegi negatiivseks. Kõik see toimub väga lühikese aja ( 1 ms ) vältel. Mööda närvikiudu<br />
levib selline „pingeimpulss“ umbes 100 m/s. Pingeimpulss omab informatsiooni ärritaja mõju<br />
kohta.<br />
Inimese peaajus on umbes 10 triljonit neuronit. Üks neuron on võimeline ühenduses olema 10<br />
000 – 30 000 erineva närvirakuga. Sellised on seoste arvud. Kuna olemas on umbes 10 triljonit<br />
neuronit, siis seoseid nende vahel on seega umbes 100 000 – 300 000 triljonit. Seda näitab ju lihtne<br />
matemaatika. See tähendab seda, et seoseid on närvisüsteemis sadu triljoneid. Seoseid ehk ühendusi<br />
närvikoe neuronite vahel on seega 10 000 – 30 000 korda rohkem kui neuroneid endeid.<br />
Kui inimene sünnib, siis juba sellel hetkel on tal olemas kõik närvirakud. Pärast inimese sündimist<br />
hakkavad ilmnema seoseid närvirakkude vahel ja seda siis väga kiiresti. Igal lapsel on sündides<br />
umbes 100 miljonit neuronit, mis ei ole omavahel ühenduses. Just esimestel elukuudel peab imik<br />
suhteliselt palju magama, sest enamus ühendusi neuronite vahel tekivad une ajal. Kuna alguses oli<br />
seoseid väga vähe, siis inimesel ei jää imikueast midagi mäletada. Puudub alguses ka minatunne ja<br />
5
Change language