MAAILMATAJU 2016
Tegemist on Maailmataju viienda eelväljaandega.
Tegemist on Maailmataju viienda eelväljaandega.
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
teadvus.“ Paljud füüsikud arvavad seda, et kvantmehaanika oleks isegi võimeline paranormaalseid<br />
nähtusi omaks võtma. Näiteks Roger Penrose, matemaatilise füüsika professor, on juba üritanud<br />
kvantmehaanika abil seletada normaalse inimese teadvuse olemust. Londoni Birkbecki Kolledži<br />
teoreetilise füüsika professor Basil Hiley aga ei usu seda, et kvantmehaanika üksinda seletaks ära<br />
paranormaalsed nähtused ja ta selgitab: „Kvantprotsessid aitavad meil inimmõistust tundma õppida,<br />
kuid vaja on midagi enamat.“<br />
Kuid Carr on pigem optimistlik ja ütleb paranormaalseid nähtusi uurivate teadlaste kaitseks seda,<br />
et „koventsionaalses“ tänapäeva füüsikas on väga palju just oletusi, mitte aga tõestatuid fakte. Ta<br />
ütleb: „Võib öelda seda, et superstringi kohta on isegi vähem tõendeid kui meeltevälise taju kohta.<br />
Me vähemalt üritame paranormaalseid nähtusi laboratooriumi tingimustes esile kutsuda.“<br />
Paranormaalseid nähtusi uurivaid teadlasi ei peeta akadeemilises ringkonnas austusväärseks, kuid<br />
see teeb veelgi rohkem meelehärmi kogu selle asja juures. Kuna tegeletakse nüüd ka<br />
teadvuseuuringutega ja teiste piirialade teemadega, siis suhtumine on siiski läinud paremuse suunas.<br />
Kuid teadlased uurivad praegu paranormaalseid nähtusi pigem oma põhitöö kõrvalt. See on nagu<br />
nende hobi. Kuid anname viimase sõna Barlowle: „Selles vallas ei oleks võimalik teha suuri<br />
edusamme enne, kui oleme piisavalt vabameelsed möönmaks üleloomulike jõudude võimalikkust<br />
ning küllalt kriitilised selleks, et loobuda ekslikest väidetest.“<br />
Järgnevalt näitame seda, et miks on teaduslik maailmapilt siiski vigane ja seetõttu tuleb<br />
arvestada ka paranähtuste valdkonnas tehtud uurimistega. Selleks aga analüüsime järgnevalt teaduse<br />
( antud juhul siiski ühe skeptilise teadlase ) suhtumist paranormaalsetesse nähtustesse, mis on kirja<br />
pandud 12. klassi füüsika õpikusse lk. 161 - 163 ( „Füüsika gümnaasiumile III“, Ülo Ugaste, 2000<br />
Avita ):<br />
„Võib arvata, et pseudoteaduste ajendiks on olnud inimeste loomulik uudishimu ning püüe<br />
mõista ümbritsevas looduses ( ning ka ühiskonnas ) toimuvat. Peab möönma, et teaduslik<br />
maailmapilt on alati piiratud nende teadmistega, mis parasjagu teadusele jõukohased on.<br />
Võib tunduda, et teaduse saavutused on fantastilised ning et me teame maailmast juba<br />
peaaegu kõike. Tegelikult see aga kahjuks nii ei ole. Teaduse kriteeriumid on väga ranged<br />
ning iga uus avastus on suure hulga teadlaste tõsise töö tulemus.“ Nn „pseudoteadused“<br />
uurivad selliseid nähtusi looduses, mida ei saa eksperimentaalselt uurida nii nagu<br />
tavateaduses kombeks on. Ja neid nähtusi ei oska teadus ka veel seletada. Need kaks<br />
kirjeldatud aspekti teevadki need nähtused paranormaalseteks. Väga hea analoogia võime<br />
välja tuua mustkunsti trikkidega. Mustkunstniku sooritatud trikk tundub ainult seepärast<br />
maagiline, et vaatleja ei tea selle triki tegelikku toimemehhanismi. See on vaatleja eest ära<br />
peidetud. Sellepärast ongi need trikid ka illusionaarsed. Õige nurga alt vaadatuna tunduvad<br />
need olevat maagilised ja üleloomulikud. Tegelikult on paranormaalsete nähtustega täpselt<br />
samasugused lood. Need nähtused ei ole inimeste väljamõeldised ega mõistusehäirest<br />
tingitud. Ei ole need ka üleloomulikud ega maagilised või jumalikud nähtused. Need<br />
tunduvad sellepärast nii, et need on praeguse inimteaduse taseme poolest seletamatud. Nende<br />
olemust ei osata lihtsalt veel seletada. Täpselt nii nagu magnetismiga ja elektriga seonduvad<br />
nähtused olid mõistmatud näiteks 16. sajandi inimestele. Hans Holzer Ameerika<br />
parapsühholoogiainstituudist uuris 1960-ndate alguses kahe aasta jooksul Manhattanil<br />
eksisteerivaid juhtumeid, mille korral on inimesed näinud kummitusi. Umbes paarkümmend<br />
paranormaalset nähtust uuriti väga hoolikalt ja üldkehtivate teaduslike reeglite alusel. Hans<br />
Holzer annab mõista 1965. aastal „Pictorial New York Journalile“ järgmist: „Ma kinnitan<br />
teile: hinged on olemas. Need ei ole hallutsinatsioonid ega inimeste – uurijad kaasa arvatud<br />
– meelekujutluste sünnitised. Olen kindel, et maa peal elava inimese olemuse põhiosa on<br />
hing, mis jääb elama pärast füüsilist surma. Selles maailmas ei ole midagi üleloomulikku –<br />
inimese isiksusel on mitmeid dimensioone, mida veel ei tunta. Minu seisukoht on selline, et<br />
enamasti põhjustavad kummitusilminguid õnnetult surmasaanute hinged, keda nende<br />
negatiivsed tunded ja mälestused seovad kohaga, kus tragöödia aset leidis.“ Kuna<br />
paranähtused looduses aset leiavad, siis inimesed on sunnitud neid uurima, sest need on<br />
inimestega isiklikult seotud.<br />
43
Change language