MAAILMATAJU 2016

olemuselt gravitatsioon. Näiteks Universumi paisuv ruum ja masside poolt kõverdatav ruum on
tegelikult olemuselt üks ja sama nii nagu on näiteks inertne mass ja raske mass üks ja sama. Näiteks
mida enam gravitatsiooni tsentrist eemale, seda enam kahe ruumipunkti vaheline kaugus suureneb,
mis on olemuselt sarnane Universumi paisuva ruumiga, mille korral Universumi ruumala ajas
suureneb ja see avaldub näiteks kahe galaktika parve üksteise eemaldumises ( ehk kahe ruumipunkti
vaheline kaugus suures mastaabis suureneb ). Sellepärast öeldaksegi nii, et Universumi paisumine ei
ole klassikaline, vaid on relativistlik. Sellest tulenevalt leiamegi sellise mudeli, mis kirjeldaks
füüsikaliselt Universumi paisumist.
Näiteks võrdleme omavahel gravitatsioonivälja ja Universumi paisumist. Gravitatsiooniväli on
aegruumi kõverdus. Võtame Universumi paisumise mudeliks gravitatsiooni kõige lihtsama juhu –
tsentraalsümmeetrilise gravitatsioonivälja. See näitab seda, et mida lähemale välja tsentrile, seda
enam aeg aegleneb ja kahe ruumipunkti vaheline kaugus väheneb. Seega saame Universumi
paisumise mudeliks järgmise analoogia:
1. Toimub Universumi paisumine. See tähendab seda, et mida pikem on Universumi
eluiga, seda suurem on selle ruumala ja seda kiiremini see paisub.
2. Ehk piltlikult väljendades on Universumi paisumine: mida pikem on Universumi
eluiga ( ehk mida kaugemale gravitatsiooni tsentrist, seda enam aeg kiireneb ), seda
suurem on Universumi ruumala ( ja seda enam pikeneb kahe ruumipunkti vaheline
kaugus ).
Joonis 19 Gravitatsiooniväli kui Universumi paisumine.
36