MAAILMATAJU 2016

sihtkohta ruumis. Kuid meie ( vaatleja ) ajas
läbib valgus vaakumis ühe sekundi jooksul
ligikaudu 300 000 km vahemaa.
seda enam aeg aegleneb ja keha pikkus
lüheneb.
Kvantmehaanika:
Valgusel esinevad difraktsiooni ja inteferentsi
nähtused. Osakeste korral esinevad tuntud
määramatuse seosed. Osakeste käitumine on
tõenäosuslik ja seega valguse osakesed ehk
footonid teleportreeruvad aegruumis.
Kvantmehaanika:
Elektronide kvantmehaanilised aspektid
on kõik täpselt samad, mis footonite
korralgi.
Antud juhul käsitleme siin peamiselt kvantmehaanika füüsikalisi aluseid, mitte niivõrd selle
matemaatikat. Nii tegime ka relatiivsusteoorias. Püüame arusaada ja mõista nende füüsikateooriate
just füüsikalist olemust laskumata seejuures nii väga sügavale matemaatikasse.
Teleportmehaanika ( teleportatsiooni ) peatükis oli käsitletud teleportatsiooni olemusest ja selle
liikidest. Kuid nüüd hakkame me vaatama seda, et kuidas teleportatsioon ( selle mehaanika ) on
seotud kvantmehaanikaga. Edaspidi hakkame me veenduma selles, et ka kvantmehaanika ei ole
tegelikult midagi muud kui sisuliselt teleportmehaanika üks avaldumisvorme, mis on täiesti kooskõlas
ajas rändamise teooriaga. Et aga selles veenduda, tuli kõige pealt tutvust teha just teleportatsiooni
peatüki endaga.
Kvantfüüsika formalismi järgi on mikroosakesel korpuskulaarsed omadused ja veel lisaks ka
lainelised omadused. Osakese korpuskulaarsed füüsikalised suurused on näiteks mass, impulss,
energia jne. Osakese laine füüsikalised suurused on aga lainepikkus, sagedus, periood jne. Ajas
rändamise teooria seisukohast lähtudes on aga osakese laine füüsikalised suurused seotud just osakese
pideva teleportreerumistega aegruumis. Näiteks kui osake teleportreerub ühest ruumipunktist
teise, siis selle kahe ruumipunkti vaheline kaugus ongi lainepikkus. Sagedus näitab teleportreerumiste
arvu ajaühikus – seda, et kui palju on osake teleportreerunud mingis kindlas ajaühikus.
Periood näitab siis aega, mis kulus ühest ruumipunktist teise teleportreerumiseks, sest teleportreerutakse
peale ruumis ka veel ajas. Järgnevalt hakkame kõiki neid osakese kvantefekte pikemalt
uurima.
1.3.2 Kvantmehaanika formalism
De Broglie hüpotees seisnes selles, et kui valguse osakest footonit oli võimalik käsitleda lainena,
siis järelikult võis ka kõiki ülejäänud osakesi vaadelda kui lainena. See tähendab seda, et peale
footonite on ka kõikidel teistel osakestel lainelised omadused. Kuid de Broglie ei pannud tähele siin
ühte olulist asja. Nimelt valguse osakesed footonid liiguvad vaakumis kiirusega c, mille korral on
aeg ja ruum teisenenud lõpmatuseni. Ajas rändamise teooria tõlgenduse järgi eksisteerivad footonid
„väljaspool“ aegruumi, sest liikudes vaakumis kiirusega c on aeg aeglenenud lõpmatuseni ja keha
pikkus lühenenud samuti lõpmatuseni ( ehk aega ja ruumi enam ei eksisteeri ). Kui footonitel
esinevad lainelised omadused, siis kas see tuleneb sellest, et need footonid eksisteerivad
„väljaspool“ aegruumi? Kui see on tõesti nii, siis peaks see kehtima ka kõikide teiste osakeste
korral, millel esinevad samuti lainelised omadused. Ajas rändamise teooria tõlgenduse järgi
teleportreeruvad „väljaspool“ aegruumi ehk hyperruumis olevad kehad aegruumis.
95