MAAILMATAJU 2016

Alles mingi valgusolendi juuresolekul tajub kehast väljunud inimene ülima armastuse ja
rõõmu tunnet. See lähtub otseselt just valgusolendist, kes oma erakordse telepaatilise võimega
„sängitab“ saabunud inimest oma imeliste tajuelamustega. Selles mõttes võibki öelda, et
inimese füüsilise keha muutumisega ( ehk kehast väljumisega ) kaasneb ka teadvuse
muutumine.
Unisoofias käsitletavad aja ja ruumi taju ilmnevad inimesel ka ajas rändamise korral.
Näiteks kui inimene liigub reaalselt ajas tagasi oma lapsepõlve või teleportreerub ruumis. See
tähendab seda, et ajas liikumisega on võimalik tõestada ja lähemalt uurida selliseid taju
ilminguid ehk ajas rändamine võimaldab eksperimentaalselt uurida unisoofilises
psühholoogias kirjeldatud aja ja ruumi taju.
Teadvus – surmalähedaste kogemuste ja vaimude olemasolu tõestamine „põrmustaks“
peaaegu kõik tänapäeval tuntud teadvuse teooriad. See tõestaks, et teadvus ei ole
neurobioloogiline nähtus, vaid pigem füüsikaline nähtus. See tähendab seda, et teadvuse
aluseks ei ole neuronaalsed struktuurid ajus, vaid neuronipopulatsioonide aktiivsuste
võnkumised, mille korral võivad need muutuda elektromagnetlaineteks, mis on võimelised
inimese surma korral eralduma ajust.
Religiooniteooria – ajas rändamise teel on võimalik tuvastada paranormaalsete nähtuste
olemasolu. Teleportreerudes ajas ( ehk rännata ajas ) võime kohata erinevaid tsivilisatsioone,
kes on planeedil Maa kunagi eksisteerinud. Teleportreerudes ruumis ( ehk rännata kosmoses )
võime kohata maaväliseid tsivilisatsioone ehk elu mujal Universumis. Ajas rändamise korral
on võimalik kinnitada tulnukate tegevusi planeedil Maa. See tähendab ka seda, et kõik
nimetatud ja kirjeldatud sündmused, mida on antud valdkonnas esitatud, on võimalik ajas
liikumise teel kinnitada. Niisamuti ka tulnukate poolt teostatud inimröövid, mida inimesed (
s.t. tunnistajad ) on aegade jooksul väitnud. Nende sündmuste kirjeldused ei ole pandud siia
lihtsalt niisama. Kui on teada sündmuse toimumise aeg ja koht, siis on võimalik tõestada
sündmuse eksisteerimist just ajas rändamise teel. Tegemist on „ajaloolise kroonikaga“, milles
teadlased on seni „põhjendamatult“ kahelnud. Need nähtused on jäänud seni inimteadusele
kättesaamatuks. Maaväline mõistus ise on soovinud enda olemasolu inimteaduse eest varjata.
Ajas rändamine aga omakorda tõestaks Maailmatajus käsitletavat religiooni. Seetõttu ei ole
religiooniteooria valdkonnas esitatud informatsioon tuletatud argumenteerimise teel, mis on
muidu teoreetilis-teadusliku informatsiooni aluseks. Teooria on kirja pandud enamasti
postulaadi vormis, kuna ei ole usaldatud traditsioonilist teaduslikku käsitlust, sest seda ei luba
ratsionaalsed faktid. Argumentatsiooni siin aga peamiselt ei esitata, sest selle tühimiku täidab
ära just ajas rändamise võimalus. See tähendab seda, et siin esitatud informatsiooni on
võimalik tõestada ( s.t. leida kinnitust ) ainult ajas rändamise teel või siis, kui tulnukad ise
oma teod inimestele paljastaksid.
Teadus – ajas liikudes on võimalik näha tulevikus aset leidvaid teaduse saavutusi. Ajamasinaga
on võimalik näha seda, et kuhu teadus areneb. Teaduse ( ja ka tehnoloogia )
evolutsiooni kontekstist lähtudes on teada seda, et mida aeg edasi, seda enam areneb teadus ja
tehnoloogia. See tähendab ka seda, et näiteks tulevikus loodavad tehnoloogiad ja arenev
teadus tunduvad ( ja ainult tunduvad ) praeguse aja teadusele selgelt ulmelised ja ehk isegi
vastuvõtmatud. Näiteks 16 sajandi mõtlevale inimesele tundub praegu kasutatav
kosmosetehnoloogia ilmselgelt ( ja ehk isegi naeruväärselt ) liiga ulmeliselt. Kuid selles
peitubki teaduse erakordne evolutsiooni iseloomujoon – tuleviku tehnoloogiad tunduvad
praegu meile maagilised ( kuigi need tegelikult seda ei ole ). Teaduse ja tehnoloogia
arengufaaside vahetumine ajas on pöördumatud – areng toimub ikka „täiuslikuma“ maailma
suunas. Kuid teaduse ja tehnoloogia arenemisega käib tihedalt kaasas ka inimühiskonna
19