MAAILMATAJU 2016
Tegemist on Maailmataju viienda eelväljaandega.
Tegemist on Maailmataju viienda eelväljaandega.
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Visuaalselt kujutab amorphusolend endast kui ühte suurt valgust. Seetõttu nimetatakse amorphusolendit<br />
ka „valgusolendiks“. Valgusolendi korral on visuaalselt näha väga suure intensiivsusega<br />
valguskuma. Amorphusolendid eksisteerivad ainult valgusena. Selline asjaolu on tingitud just<br />
sellest, et amorphusolend eksisteerib elektromagnetväljana ja valgus on laineteooria järgi elektromagnetlaine.<br />
Kvantteooria järgi on valgus aga osakeste ( footonite ) voog. Füüsika õpetab meile<br />
seda, et osakesed nimega footonid on elektromagnetilise vastastikmõju vahendajaks, mida me<br />
tajume valgusena, kuid sedagi ainult kindlatel lainepikkuste vahemikus. Seepärast näebki<br />
amorphusolend välja valgusena, sest elusolendi eksisteerimise füüsikaliseks aluseks ei ole rakuline<br />
keha, vaid puhas elektromagnetväli. See on ka peamine põhjus, et miks inimesed näevad oma<br />
surmalähedastes kogemustes just valgusolendeid – mitte mingisuguse muu väljanägemisega<br />
elusolendeid. Maailma religioonides aga nimetatakse üldiselt valgusolendeid „ingliteks“. Juba<br />
Piiblis nimetatakse „säravas valguses helkivaid olendeid“ ingliteks, keda mõistetakse Jumala<br />
teenritena.<br />
Valgusolend kiirgab elektromagnetlaineid ( nagu taeva tähed ) ja sellepärast näevadki nad välja<br />
just valgusena ( nagu näiteks meie Päike sinises taevalaotuses ). Kuna füüsikalised väljad eralduvad<br />
just närvisüsteemist ja selles süsteemis olevate neuronite laengute suurused ( õigemini nende<br />
laengute väljade tugevused ) on üksteisest väga erinevad, siis järelikult olend ka kiirgab erinevate<br />
sagedustega ja erinevate lainepikkustega elektromagnetlaineid. Lihtne oleks järeldada, et inimese<br />
ajust eraldunud elektromagnetlainete sagedused ühtivad ajulainete sagedustega, sest ajust<br />
elektromagnetväli ju eraldus. Tegelikult see nii aga ei ole. Kuna SLK-des on nähtud just eredat<br />
valgust kiirgavaid inimkujusid ehk olendeid, siis seega kiirgab valgusolend ehk kehast väljunud<br />
inimene kõiki valguslaine sagedusi ( ja lainepikkusi ), mis ei ühti kuidagi ajulainete sagedustega. Ei<br />
ole täpselt teada, et kas valgusolend kiirgab valguslaine sagedustest ka suuremaid või väiksemaid<br />
sagedusi nagu näiteks raadiolaineid või infrapunakiirgust. Kuid teoretiseerida ikka võib.<br />
Elektrilised signaalid närvisüsteemis liiguvad mööda neuronite neuriite ehk aksone. Neid<br />
neuriite ümbritseb palju rasvataolist ainet, mida nimetatakse müeliiniks. See müeliinikest sarnaneb<br />
elektrijuhtme plastikisolatsiooniga, mis ka kiirendab elektrilise signaali liikumist ajus. Kuid<br />
neuronite laenglemine ei ole ümbritsevast keskkonnast isoleeritud. Kui neuron laengleb, tekitab see<br />
enda ümbritsevas ruumis elektrivälja, nagu laetud osake. Ajus on miljoneid laenglevaid neuroneid ja<br />
kõikide nende neuronite poolt loodud laengute väljade tugevused ( seega energiad ) on omavahel<br />
erinevad ehk seega neuronite laengute väljad on Maailmataju teadvuse teooria järgi omavahelises<br />
konfiguratsioonis. Ja kui kõik need väljad eralduvad neuronipopulatsioonidest, siis koos sellega ka<br />
väljade konfiguratsioon, millel omakorda põhineb inimese teadvus ja psüühika. See tähendab seda,<br />
et väljade eraldumine ajusüsteemidest iseenesest ei põhjusta teadvuse eraldumist ajust, vaid ajust<br />
eraldunud väljade ( elektromagnetlainete ) omavaheline konfiguratsioon. Neuroni laenglemise poolt<br />
tekitatud väli iseenesest ei oma mingit infot, vaid info tekitab selle neuroni laengu välja<br />
konfiguratsioon teiste neuronite laengute väljadega. Täpselt sama on ka elektromagnetlainetega.<br />
Teadvuse seisundi tekkimiseks oleks vajalik ( ilmselt tarvilik ) ajus olev informatsioon omavahel<br />
sõlmida, sest ajus töötlevad näiteks objekti kuju, suurust ja värvust just erinevad ajupiirkonnad.<br />
Informatsiooni sõlmimine on tegelikult vajalik nii teadvuse seisundi kui ka teadvuse sisu<br />
tekkimiseks. Enamasti on see sõlmimine ka õige. See tähendab seda, et teadvustatud kujutis on alati<br />
sõlmitud. Ka surmalähedaste kogemuste ajal kogetakse ühtset teadvuse pilti. Seepärast on alust<br />
arvata, et just see „sõlmitud informatsioon“ eraldub ajust elektromagnetlainete omavaheliste<br />
konfiguratsioonidena.<br />
Informatsioon liigub närvisüsteemis ühelt neuronilt teisele närviimpulsi abil, mille olemus<br />
seisneb laengute polarisatsiooni muutuse levimises mööda närvikiude. Kuid kehast väljumise<br />
olekus ( ehk eksisteerides ainult kiirgusena ) on nende närviimpulsi asemel (elektromagnet)laine<br />
sageduse ( ja seega ka lainepikkuse ) muutumise levimine lainete jadas.<br />
Ei ole päris selge, et kas väljad eralduvad ainult peaajust ( kuid peaajust kindlasti ) või kogu<br />
närvisüsteemi ulatuses. Peaaju funktsioonid on väga spetsialiseerunud. Väga üldiselt võttes jaguneb<br />
peaaju suur spetsialiseerumine kahte suurde leeri: üks osa kogu funktsioonidest tegeleb<br />
bioorganismi juhtimise ja kontrollimisega ning teine osa ainult teadvuse ja psüühikaga seonduvaga.<br />
Ka on teada rohkesti juhtumeid kui inimesel on mõni haige siseorgan eemaldatud või asemele<br />
97
Change language