MAAILMATAJU 2016

3 Ajas rändamise teooria edasiarendused
3.1 Sissejuhatus
Psühholoogid ja neuroteadlased püüavad mõista aju funktsioneerimist. Tänapäeva teaduse üks
suurimaid müsteeriume seisneb selles, et mis on teadvus ja kuidas teadvus ajusüsteemides välja
kujuneb. Teadvus on ajus, kuid selle olemust püüavad paljud teadlased alles veel mõista.
Analoogiliselt ajus eksisteeriva teadvusega on tegelikult sama ka Universumiga. Paljud füüsikud
mõistavad looduses esinevaid seaduspärasusi. Füüsikaliste seaduspärasuste järgi funktsioneerib
kogu meie teadaolev Universum. Loodusseadusi ( eelkõige füüsika seadusi ) võime ju mõista, kuid
probleem seisneb selles, et mis on Universum oma olemuselt? Universumi enda olemust füüsikud
tänapäeval veel ei mõista nii nagu ka teadvuse olemust ajuteadlased ei mõista hoolimata
teadmistest, kuidas aju põhimõtteliselt töötab. Täpselt sama on ka füüsikaga – s.t. me teame paljusid
loodusseadusi, kuid Universumi üldise, sügava ja tervikliku olemuseni ei ole veel jõutud.
Universumi tõeline olemus tuleb välja siis kui vaadata Universumit hyperruumi suhtes, mitte aga
tavaruumi suhtes. Tavaruumis eksisteerib maailm nii nagu me seda igapäevaselt tajume ehk see
eksisteerib illusionaarselt. Ajas rändamise teooria ehk hyperruumi suhtes vaatlemine viitab sellele,
et Universumit pole tegelikult olemas. See ongi Universumi füüsikaline põhiolemus, millele peab
taanduma kõik teadaolevad füüsikaseadused. Selles seisnebki universaalmehaanika mõiste sisu:
kõik loodusseadused taanduvad lõpuks põhiarusaamale, et Universumit pole tegelikult olemas.
Selles seisnebki mehaanika universaalsus: see on kõigele rakenduv. Universaalmehaanika on ajas
rändamise teooriast kõrgem aste ( või ajas rändamise teooria on üks osa universaalmehaanikas või
selle sissejuhatus ).
Järgnevalt kirjeldatud teooriad on oma sisult ajas rändamise teooria järeldused Universumi
füüsikalise olemuse kohta. Järgnevat materjali võib põhimõtteliselt mõista kui ajas rändamise
teooria edasiarendusena. Siiani kirjeldasid erinevad füüsikateooriad ja füüsikaharud ainult teatud
osa Universumi üldisest funktsioneerimisest. Universumit üldiselt või selle olemust kirjeldada ei ole
siiani suutnud mitte ükski teooria.
Universumis eksisteeriv mateeria
Mateeria põhivormideks on aine ja väli ning mateeria eksisteerimise põhivormideks on aeg ja
ruum ( ehk aegruum ). Mateeria väljadeks on näiteks elektri-, magnet- ja gravitatsiooniväli.
Gravitatsiooniväli on põhjustatud sellest, et mass kõverdab aegruumi. See tähendab seda, et
gravitatsioon on kui aegruumi kõverdus ( aegruumi geomeetria ). See ei ole energiaväli. Kuid
näiteks elektri- ja magnetväljad on aga energiaväljad. Nad ( laengud ) küll suudavad mõjutada
aegruumi suhteid nagu seda teeb mass, kuid nad ise ei ole põhjustatud aegruumi kõverdumisest.
Aine ja välja olemus selgub kõige paremini siis, kui uurida meie mikromaailma. Maailm koosneb
molekulidest, need koosnevad aga aatomitest, need aatomituumadest ja need omakorda
elementaarosakestest. On olemas väga erinevaid elemente ( näiteks H 2 O ja O 2 jne ), kuid nende
134