MAAILMATAJU 2016

More documents

Recommendations

Info

neuronite seoste põhiolemus - näiteks kahe erineva neuroni vahel informatsiooni vaatenurgast. Seda, et mida siiski kujutavad endast neuronite vahelised seosed närvisüsteemis. Tulemuseks on näha seda, et seosed loovad uusi infovälju – info loob infot. Närvisüsteemis ( seda just inimese peaajus ) toimub pidev infogenereerimine ( infoloome ). Selline protsess on pidev kogu inimese eluea jooksul. Näiteks visualiseerimine seisneb vaimses tegevuses, mitte aga füüsilises tegevuses. Näiteks sportlased kujutavad vaimusilmas ette oma enda treeningute sooritusi. Vastavaid treeningtegevusi tehakse mõttes läbi väga palju kordi. Visualiseerimisest on abi siis, kui näiteks õpitakse mingeid uusi tegevusi. Tegevusi tehakse mõttes läbi, enne kui seda tegelikkuses tehakse. Kui inimene kujutleb keha liikumist, siis aktiveerub üks kindel ajupiirkond. Kui näiteks sportlane harjutab treeningtegevusi mõttes läbi, siis loob ta ajus ühendusi samamoodi mil tegelike soorituste ajal. Kuid sellisel korral ei kasutata mitte ühtegi reaalset lihast. Visualiseerimine aga võimaldab tegelikkuses sooritada treeninguid paremini, sest ajus on vastavad seosed juba olemas. See tähendab seda, et visualiseerimine aitab inimesel luua ühendusi ajus, et tegevusi reaalselt paremini sooritada. Kuid eespool väljatoodud seose põhiolemus kehtib kogu närvisüsteemis ja kõikides seostesüsteemides, mida me kohe lähemalt vaatama hakkame. Kuid nüüd oletame seda, et meil on olemas kolm neuronit – mitte enam kaks neuronit. Alguses ei ole nad omavahel seoses. Sellisel juhul on siis olemas kolm erinevat infovälja ja kolm erinevat neuronit. Kui aga need neuronid omavahel ''liituvad'', siis on meil tegemist ( 3 + 3 + 4 = 10 ) kümne ''võimaliku'' erineva infoväljaga – kui arvestada ka tekkivat tervikut infovälja. See tähendab seda, et seosed loovad uut varem esinemata infot närvisüsteemis. Kuid sellegipoolest on neuroneid endeid ikkagi endiselt ainult kolm. Vaata jooniseid. Joonis 6 Kolme neuroni vahel tekivad ühendused. Seosed loovad uusi seoseid. Aju võib töötada peaaegu sama intensiivselt nii unistades kui ka teadlikult mõnda probleemi lahendades. Inimese otsmiku taga ja oimukohtadest kõrgemal asub selline neuronitevõrgustik, mis suuresti aktiveerub siis, kui inimene näiteks unistab ehk niisama sihitult mõtleb. Teadlased spekuleerivad, et seal seostatakse informatsioon inimese mälestustega ja emotsioonidega. Infot seostab inimese mõtlemiselund. Informatsiooni korrastatakse, sorteeritakse ja süstematiseeritakse. Niimoodi võib tekkida seal uusi ideid. ( GEO, 20-37 ). Just sünapsi vahendusel seostuvad üksteisega neuronid. Närviimpulsid jõuavad aksoni lõpmesse, kus vabanevad atsetüülkoliinimolekulid, mis läbivad kiiresti läbi 20...30 nm laiuse sünapsipilu. Rakumembraani Na + -ioonide läbilaskvus muutub, kui pärast sünapsipilu läbimist reageerib nendega niinimatatud postsünaptiline rakk. Niimoodi tekibki närviimpulss postsünaptilises neuronis. Kuid atsetüülkoliinimolekule on ainult presünaptilises närvirakus. Sünaptiline pilu funktsioneerib just nagu suundelektrood. Ainult presünaptilisest neuronist saab närviimpulss liikuda postsünaptilise neuroni suunas. Et aga järgmine närviimpulss oleks võimeline sünapsit läbima, tuleb selleks postsünaptilise neuroni membraanilt kõrvaldada atsetüülkoliin. Atsetüülkoliini hävitab ensüüm 8
atsetüülkoliiniesteraasi toimel. Näiteks ühe närviimpulsi liikumisel eraldub umbes 10 -20 mooli atsetüülkoliini ehk umbes 1000 molekuli. Kuid mõned alkaloidid ( näiteks nikotiin, kokaiin, morfiin, strühniin jne ) mõjutavad väga tugevalt atsetüülesteraasi. Näiteks üheks tugevamaks peetakse eseriini, mis mõjub loomulikult just pärssijana. Näiteks atsetüülkoliiniesteraasi muudavad toimetuks mõnede madude mürgid ja mõned närvigaasid, mis on üsna tugevatoimelised. See peatab inimese närvisüsteemis informatsiooni ( ehk närviimpulsi ) leviku ja seetõttu inimene sureb. 2.3 Seostesüsteemid Kogu inimese närvisüsteem on väga süsteemse ehitusega. Niisamuti on ka seosed neuronite vahel. Kõik neuronid on omavahel ühenduses. Näiteks üks neuron võib olla seoses mõne teise neuroniga. Kuid neuronite seosed moodustavad omakorda gruppe ( süsteeme ). Neid nimetatakse seostesüsteemideks või seosteseosteks. Näiteks üks neuronite seoste grupp võib olla seoses teise grupiga, kuid see omakorda võib olla seoses kolmandaga jne jne. Niimoodi on ülesehitatud kogu närvisüsteem. Varem oli juba mainitud, et seosed loovad uusi seoseid. Kuid seosed võivad luua ka seostesüsteeme, mis omakorda loovad uusi seostesüsteeme jne. Näiteks üks seoste grupp võib olla ühe suurema seoste grupi osa, mis on sellega muidugi seotud. Kuid see suurem seoste grupp võib olla omakorda millegi veel suurema seoste grupi osa jne. Selliseid seostesüsteeme võib olla isegi tuhandeid. Seega ka seosed loovad omakorda süsteeme. Toome välja ühe analoogia, et asja olemust paremini mõista. Analüüsime näiteks tähistaevast. Seal me näeme tähti, kui tegemist on õhtuse ja pilvitu taevaga. Kuid tähed moodustavad kosmoses tähtedesüsteeme, mida nimetatakse galaktikateks. Galaktikad moodustavad omakorda galaktikate parvi ja need veel omakorda superparvi. Sellise süsteemse ehitusega on üles ehitatud ka inimese närvisüsteem. Kuid närvitegevuse korral on need kõik omavahel ka ühenduses. Neuronite aksonid ja dendriidid moodustavad keerulisi närvivõrgustikke. Nad ühendavad omavahel neuroneid. Seoste arv, mida leidub neuronite vahel, arvatakse olevat umbes kolm suurusjärku suurem kui närvirakkude endi arv. Kuna eeldatakse seda, et närvirakke on ajus umbes 10 triljonit, siis selle arvu peab võtma veel astmesse. Neuronitevahelisi seoseid võimaldavad sünapsid ja seetõttu on sellised närvivõrgustikud võimelised integreeruda. Just sünapsite abil saab informatsioon liikuda ühelt rakult teisele. Sünapsite paiknevus võib esineda näiteks dendriitidel, rakukehal või aksonitel. Nii on see enamikul ajurakkudel. Neuronid moodustavad väga sageli rakutuumi ehk rakukooslusi ja kagumeid ehk ganglione. Need on väga spetsialiseeritud ja kindla struktuuri ja funktsiooniga närvivõrgustikud. Neuroneid, mis asuvad ajukoores, iseloomustab nende moodulstruktuur. Sünapsite hulk on sama mitmekesine kui seda on ka neuronite mõõtmed, kuju ja funktsioonid. Kõik neuronid omavad sünapseid. Närviraku sünaptiliste ühenduste keskmist arvu arvatakse olevat umbes 2000 - 20 000, kuid näiteks ahvi motoorses ajukeskuses ulatub see arv lausa 60 000-ni. Neuronite vahel võivad olla koonduvad ehk konvergentsed ja lahknevad ehk divergentsed seosed. Kui närvirakk, mis asub ajus teatud tasandil, seostab suurema hulga rakkudega, mis asuvad ajus madalamal tasandil. Nendelt saabuvad närviimpulsid koonduvad mainitud närvirakule. Sellisel juhul on tegemist koonduva ehk konvergentse seosega. Kuid lahkneva ehk divergentse seose korral on ajus oleva mingi taseme rakk seotud paljude rakkudega kõrgemal tasandil, millele ta saadab palju hargnevaid närviimpulsse. Selline närvivõrgustikude struktuur loob väga suure keerulisuse. See võimaldab närvisüsteemi funktsioneerimise paindlikkust, olles väga plastiline. Infotöötlus on seega väga mahukas. Näiteks üks ja sama neuronitesüsteem on võimeline töötlema väga palju ja erinevaid funktsioone. Nüüd vaatleme ühte konkreetset närvisüsteemi osa. Oletame, et meil on kaks neuronit. Üks neron on seoses ühe teise neuroniga ja see teine neuron on seoses veel omakorda paljude teiste neuronitega ( ühekorraga ). Kui esimene neuron on seoses selle teise neuroniga, siis põhimõtteliselt on ta 9
Page 1 and 2:
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek
Page 3 and 4:
„Inimese enda olemasolu on suurim
Page 5 and 6:
Maailmataju esmasteks koostisosadek
Page 7 and 8:
Maailmatajus esitatakse rohkem fü
Page 9 and 10:
füüsikalist olemust. See seisneb
Page 11 and 12:
olemasolu tunnetamisel. Kogetakse e
Page 13 and 14:
Sellise religioosse maailmapildi t
Page 15 and 16:
võimalik lennata ja vabalt läbida
Page 17 and 18:
looduslik maailm ja mõistuslik maa
Page 19 and 20:
luua uskumatult palju põhjuslikke
Page 21 and 22:
moraalne ning eetiline areng. Näit
Page 23 and 24:
Maailmataju põhiliseimad teesid J
Page 25 and 26:
Universumi füüsikaline olemus sei
Page 27 and 28:
Joonis 20 Evolutsioonilised protses
Page 29 and 30:
juhtumitest täiesti avalikult. Tal
Page 31 and 32:
Ajas rändamise teooria sissejuhata
Page 33 and 34:
Üleval pool olev skeem-joonis sisa
Page 35 and 36:
mõjutada aegruumi omadusi. Albert
Page 37 and 38:
Aegruumi august saab minna sisse ja
Page 39 and 40:
Resümee Käesolevas töös uuritak
Page 41 and 42:
Sissejuhatus Klassikaline mehaanika
Page 43 and 44:
1 Ajas rändamise füüsikateooria
Page 45 and 46:
neljas mõõde ongi ajaga seotud ju
Page 47 and 48:
maailmast, sest selline aja ja ruum
Page 49 and 50:
Järgnevalt vaatamegi matemaatilise
Page 51 and 52:
Joonis 6 Kehad m ja M liiguvad K ja
Page 53 and 54:
Joonis 7 Keha m liikus K suhtes tag
Page 55 and 56:
Joonis 8 Keha m on K suhtes haihtun
Page 57 and 58:
siis tuleb tavaruumi K suhtes keha
Page 59 and 60:
Nendest lähtuvalt saame järgmise
Page 61 and 62:
= ( Võrrandi esimesel poolel tuleb
Page 63 and 64:
1.1.5.4 Klassikaline ja relativistl
Page 65 and 66:
Joonis 15 Kera paisumisel kehade m
Page 67 and 68:
Joonis 16 Kera paisub ajas pidevalt
Page 69 and 70:
Joonis 17 Erinevatel ajahetkedel on
Page 71 and 72:
= 1.1.5.4.2 Universumi meetriline p
Page 73 and 74:
olemuselt gravitatsioon. Näiteks U
Page 75 and 76:
punkt ( ehk singulaarsus ). See on
Page 77 and 78:
efekti me ei taju. Universumi paisu
Page 79 and 80:
Gravitatsioonivälja korral, mille
Page 81 and 82:
1.1.6 Ajas ja ruumis teleportreerum
Page 83 and 84:
järgmiselt: ´ = ´ = Kuid aja ja
Page 85 and 86:
= ( Sellisel liikuval kosmoselaeval
Page 87 and 88:
nüüd mingi keha paisuva õhupalli
Page 89 and 90:
2. Eespool välja öeldud seaduspä
Page 91 and 92:
ümbritsev maailm muutub vastavalt
Page 93 and 94:
eaalne ajas teleportreerumine. Näi
Page 95 and 96:
tavaruumist. Aegruumi auk on ka kui
Page 97 and 98:
1.1.7 Ajas rändamise seaduspärasu
Page 99 and 100:
uumis ( keha asukoht ruumis muutub
Page 101 and 102:
1.2.2 Erirelatiivsusteooria Erirela
Page 103 and 104:
v´ = v + V. Oletame seda, et algus
Page 105 and 106:
ehk summana välja kirjutades ( + =
Page 107 and 108:
kiirusega, siis see muutub just lii
Page 109 and 110:
ongi pikkus on kahanenud lõpmatuse
Page 111 and 112:
Sellepärast ei ole väga suurt eri
Page 113 and 114:
= kirjutame teistmoodi välja nii =
Page 115 and 116:
= Maa massi M M saab kätte just vi
Page 117 and 118:
= kuid seda ainult siis, kui lõpma
Page 119 and 120:
paisub täht mitmekordselt ja tähe
Page 121 and 122:
natuke väljapoole sündmuste horis
Page 123 and 124:
„Meetrilise formalismi esitusviis
Page 125 and 126:
on tegemist nagu lõunalaiuskraadid
Page 127 and 128:
Schwarzschildi gravitatsiooniväli
Page 129 and 130:
= ehk teistsuguses mõõtsüsteemis
Page 131 and 132:
Joonis 36 K on tavaruum ja K´ on h
Page 133 and 134:
Inimesed näevad igapäevaselt liik
Page 135 and 136:
mis füüsikaliselt tähendab läht
Page 137 and 138:
amplituud. Tõenäosustihedus avald
Page 139 and 140:
näitab väga selgelt kvantmehaanik
Page 141 and 142:
kinnitust. Ülal välja toodud vale
Page 143 and 144:
Interferentsi maksimum oleks seega
Page 145 and 146:
Elektron on laine ja seetõttu mood
Page 147 and 148:
tihti on aga Plancki konstant jagat
Page 149 and 150:
Analoogilisel teel saadakse ka mä
Page 151 and 152:
+ + = ( + + = Kõrvutades omavahel
Page 153 and 154:
ja komplekskujul on see avaldis ( =
Page 155 and 156:
ja niisamuti ka impulssi: = Energia
Page 157 and 158:
ds = 0 ). Aegruumi lõpmatu kõverd
Page 159 and 160:
3. Massi ja energia ekvivalentsuse
Page 161 and 162:
= = kus R s on niinimetatud keha Sc
Page 163 and 164:
6. Elektrostaatiline laeng inimkeha
Page 165 and 166:
= ( = Tehes viimase valemi järgi a
Page 167 and 168:
= = = = = = = kust on võimalik lei
Page 169 and 170:
vesiniku aatomisse kuuluva elektron
Page 171 and 172:
3 Ajas rändamise teooria edasiaren
Page 173 and 174:
hyperruumi K´ suhtes ruumikoordina
Page 175 and 176:
Joonis 50 K liikumist K´ suhtes te
Page 177 and 178:
Järgmiselt vaatleme süsteemi mõn
Page 179 and 180:
Viimane seos näitab meile juba imp
Page 181 and 182:
Näiteks minevikus asetleidnud sün
Page 183 and 184:
filmist ühe kaadri välja lõikame
Page 185 and 186:
KASUTATUD KIRJANDUS Ainsaar, Ain. 2
Page 187 and 188:
2 Teadvuse teooria
Page 189 and 190:
1 Teadvuse mentaalne olemus 1.1 Sis
Page 191 and 192:
sama reaalsed ja isegi samasuguse m
Page 193 and 194:
unenäomaailm, kuid unest eristab s
Page 195 and 196:
kas seda katset tehakse unenäos v
Page 197 and 198:
lahtiste silmadega. See kõik on ag
Page 199 and 200:
membraani laengute polarisatsiooni
Page 201 and 202:
Teadvuse ja mälu vahel ei tohiks k
Page 203 and 204:
ainult mingisugused kindlad teadvus
Page 205 and 206:
Inimese ajus liiguvad ringi miljard
Page 207 and 208:
lahendatakse ära teadvuse ajas pid
Page 209 and 210:
Raphe tuum on üks olulisemaid fakt
Page 211 and 212:
toimuvad oma keha seesmises keskkon
Page 213 and 214:
3 Unisoofiline psühholoogia
Page 215 and 216:
1 Sissejuhatuseks Unisoofia on tead
Page 217 and 218:
kaasasündinud, kuid palju õpitaks
Page 219 and 220:
2.3 Aistingu neurofüsioloogia Igas
Page 221 and 222:
Näiteks kui inimene kogeb õnne v
Page 223 and 224:
õlgadele ja kannab koju. Siis kuts
Page 225 and 226:
suurte vahemaade korral objekte ole
Page 227 and 228:
meie Päike ( seega kogu Päikeses
Page 229 and 230:
Joonis 3 Inimese silm ei suuda eris
Page 231 and 232:
Joonis 4 Kõrgel maapinnast hõljuv
Page 233 and 234:
tegevusi ette, mida tulevikus soori
Page 235 and 236:
kogeda endaga ( või testega ) seot
Page 237 and 238:
lõppsiht, objekt, mille poole on s
Page 239 and 240:
maailma ( s.t. Universumi ) sügava
Page 241 and 242:
suurem on ka tema külgetõmbejõud
Page 243 and 244:
ärkvel olekul ja unenäol ). See t
Page 245 and 246:
maailma just läbi peegli. Sellise
Page 247 and 248:
teadvused ühte. Üks teadvus siira
Page 249 and 250:
Maa pinnal olevaga ja peale Maa ras
Page 251 and 252:
mõista ( õigemini tajuda ) nii ma
Page 253 and 254:
Kokaiini tarbija tunneb ennast norm
Page 255 and 256:
loodusteaduslike teadmiste ja tunne
Page 257 and 258:
ämmaemandad beebi avasüli vastu v
Page 259 and 260:
8 Surmalähedased kogemused 8.1 Sis
Page 261 and 262:
liselt. Oma raamatus Heading toward
Page 263 and 264:
Kristust, Buddhat või mõnda teist
Page 265 and 266:
aastase vahega. Naine sattus autoõ
Page 267 and 268:
armastuse ja rahulolu tunnet. Näit
Page 269 and 270:
KASUTATUD KIRJANDUS Bachmann, Talis
Page 271 and 272:
4 Holograafia
Page 273 and 274:
1 Holograafia Holograafia tuleb kre
Page 275 and 276:
kokku. Kõik värvused on tingitud
Page 277 and 278:
7
Page 279 and 280:
9
Page 281 and 282:
11
Page 283 and 284:
13
Page 285 and 286:
15
Page 287 and 288:
17
Page 289 and 290:
19
Page 291 and 292:
21
Page 293 and 294:
23
Page 295 and 296:
25
Page 297 and 298:
27
Page 299 and 300:
29
Page 301 and 302:
31
Page 303 and 304:
33
Page 305 and 306:
35
Page 307 and 308:
37
Page 309 and 310:
39
Page 311 and 312:
41
Page 313 and 314:
43
Page 315 and 316:
45
Page 317 and 318:
47
Page 319 and 320:
49
Page 321 and 322:
51
Page 323 and 324:
53
Page 325 and 326:
55
Page 327 and 328:
57
Page 329 and 330:
59
Page 331 and 332:
61
Page 333 and 334:
63
Page 335 and 336:
65
Page 337 and 338:
67
Page 339 and 340:
69
Page 341 and 342:
71
Page 343 and 344:
73
Page 345 and 346:
75
Page 347 and 348:
77
Page 349 and 350:
79
Page 351 and 352:
81
Page 353 and 354:
83
Page 355 and 356:
6 Mustad augud Mustad augud on aegr
Page 357 and 358:
87
Page 359 and 360:
89
Page 361 and 362:
91
Page 363 and 364:
93
Page 365 and 366:
95
Page 367 and 368:
97
Page 369 and 370:
99
Page 371 and 372:
101
Page 373 and 374:
103
Page 375 and 376:
105
Page 377 and 378:
107
Page 379 and 380:
109
Page 381 and 382:
111
Page 383 and 384:
113
Page 385 and 386:
115
Page 387 and 388:
117
Page 389 and 390:
119
Page 391 and 392:
121
Page 393 and 394:
123
Page 395 and 396:
125
Page 397 and 398:
127
Page 399 and 400:
KASUTATUD FOTOD Esitatud pildid Uni
Page 401 and 402:
5 Religiooniteooria, teadus ja üli
Page 403 and 404:
Religiooniteooria 3
Page 405 and 406:
lunastusõpetuseks ja mille omaksv
Page 407 and 408:
Muistsel ajal elanud inimene nende
Page 409 and 410:
ka avalikustama. Kuid oli inimesi,
Page 411 and 412:
Paljud inimesed väidavad seda, et
Page 413 and 414:
teaduse areng faktist, et me mõist
Page 415 and 416:
eksperiment, mille korral inimene s
Page 417 and 418:
istandumise võimalikkust tulnukate
Page 419 and 420:
genofondi jne. Suurim tähelepanu s
Page 421 and 422:
võimalik pääseda ka siis, kui pu
Page 423 and 424:
kõverdades aegruumi muutuvad kehad
Page 425 and 426:
tähendab ka seda, et absoluutselt
Page 427 and 428:
tegelikult üks bioloogilise evolut
Page 429 and 430:
näidanud, et teisiti mõtlemine on
Page 431 and 432:
käele verevalumid, mis meenutavad
Page 433 and 434:
uudisest said esimestena teada liht
Page 435 and 436:
maailmapildi eksisteerimine on ilms
Page 437 and 438:
Joonis 1 Eesti Vabariigi pealinnas
Page 439 and 440:
teadmiste vorm küll ei kattu inime
Page 441 and 442:
Hoiduge valeprohvetite eest, kes tu
Page 443 and 444:
teadvus.“ Paljud füüsikud arvav
Page 445 and 446:
„Teise näitena pseudoteadustest
Page 447 and 448:
õige. Sellise käsitlusega on või
Page 449 and 450:
müües Brasiiliale erinevaid alumi
Page 451 and 452:
ebimiseks ja mälumiseks ) ning suu
Page 453 and 454:
keegi surma või vigastada ei saa?
Page 455 and 456:
avaldumisvormiks ongi loodusliku va
Page 457 and 458:
VIITED JA KASUTATUD MATERJALID Jär
Page 459 and 460:
Teadus(filosoofia) 59
Page 461 and 462:
vastuolus kiriku tõekspidamistega.
Page 463 and 464:
ja transpordi arendamisele ja seda
Page 465 and 466:
dusharudeks. Seda veel enam kui bio
Page 467 and 468:
sugune hüpotees peab arvestama ole
Page 469 and 470:
mida nn vana ratsionalism ei taha m
Page 471 and 472:
teaduse vormidest, millel ei ole f
Page 473 and 474:
võimaldavad nad anda üsna kasulik
Page 475 and 476:
Kui planeeritakse ette suuri ehitis
Page 477 and 478:
3 Ülitsivilisatsiooniteooria aluse
Page 479 and 480:
omadustena, mille tõeväärtust ko
Page 481 and 482:
kogemusi ehk SLK-sid. Nad arvavad s
Page 483 and 484:
Näiteks Ameerikas Duke´i Ülikool
Page 485 and 486:
kolmemõõtmeline ja mitte läbipai
Page 487 and 488:
tegevust, arst jätkas tööd elekt
Page 489 and 490:
illusioonidest, sest need vastavad
Page 491 and 492:
siis kehast väljas ja seda isegi s
Page 493 and 494:
3. Väljade süsteemis puuduvad „
Page 495 and 496:
tagasi voolata aordist ja kopsuarte
Page 497 and 498:
Visuaalselt kujutab amorphusolend e
Page 499 and 500:
Joonis 3 Elektromagnetlaine kujutav
Page 501 and 502:
Elektrilaeng ja aegruum Elektromagn
Page 503 and 504:
kirjeldab meile üldrelatiivsusteoo
Page 505 and 506:
abil. Elektrivälja energiatihedus
Page 507 and 508: kliinilises surmas olevad inimesed
Page 509 and 510: neutriinod ( kuid mitte täielikult
Page 511 and 512: valgusolendi lõpmatut eluiga. Igav
Page 513 and 514: askusjõudu ja sellest tulenevalt s
Page 515 and 516: liikumistest üksteise suhtes, sest
Page 517 and 518: ehk lihtsamalt Võrrandites esinev
Page 519 and 520: s.t. objektiivselt ) ei eksisteeri.
Page 521 and 522: tekkele. Tsivilisatsioonid ei piird
Page 523 and 524: Mõned teadlased arvavad seda, et v
Page 525 and 526: esemeid. Väga vanadel aegadel toot
Page 527 and 528: tehnoloogiaid on kasutanud inimkond
Page 529 and 530: vaid hoopis toimub vanade asjade t
Page 531 and 532: mingisuguseidki sõiduvahendeid. Se
Page 533 and 534: ahvastikust alla vaesuspiiri, mida
Page 535 and 536: puudub ( näiteks aatomid, molekuli
Page 537 and 538: Valgusolendid
Page 539 and 540: 3
Page 541 and 542: 5
Page 543 and 544: 7
Page 545 and 546: 9
Page 547 and 548: 11
Page 549 and 550: 13
Page 551 and 552: 6 Multiversum
Page 553 and 554: 1 Multiversum Psühholoogid on arva
Page 555 and 556: võib ilmneda mälus, tähelepanus,
Page 557: lihtsalt bioloogilised üksused nä
Page 561 and 562: psühholoogilised aspektid ei teki
Page 563 and 564: seostena. Näiteks seda, et me team
Page 565 and 566: Visuaalsetest kunstidest paistab si
Page 567 and 568: 3.2 Kuidas ja millal tekkis kunst?
Page 569 and 570: toodud. Suur enamus maale asuvad s
Page 571 and 572: kultuuri all informatsiooni, mis ei
Page 573 and 574: 3.5 Inimese loovus ja andekus „Mi
Page 575 and 576: ta nimetab originaalsuseks. Potents
Page 577: KASUTATUD KIRJANDUS Allik, Jüri; K
show all

MAAILMATAJU 2016

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?