Ajakiri Vegan 2018 #3
Juunikuist ajakirjanumbrit võiks kirjeldada sõnaga vabadus. Meil on vaba ajakirjandus, vabadus otsustada oma valikute üle, isegi kaanestaari Elina Borni uus suvine hittsingel räägib vabadusest. Et on juuni ning suvi alles ees, sobib vabadus sellesse konteksti sama hästi nagu karulauk pesto sisse. Ja suvel võiks rüperaali ja nutimobiili hoopiski aeg-ajalt riiuli äärele asetada, et vaim saaks virtuaalmaailmast puhata. Ajakirjanikuna tean isegi, kui rõhuv on marineerida end info ja arvamuste ülekülluses, mis päev-päevalt aina enam kaalu kogub. Ajakiri võiks siinkohal olla suurepärane kaaslane, et jalad tugevalt maa peale asetada ning lihtsalt hetke nautida. Ja nagu Jocke Salokorpi siin ajakirjaveergudel sõnab, sobib suvi suurepäraselt selleks, et võtta rohkem aega oma lähedastega koos olemiseks. „Pere on kõige olulisem – kui pere on koos, on kõik hästi.“
Juunikuist ajakirjanumbrit võiks kirjeldada sõnaga vabadus. Meil on vaba
ajakirjandus, vabadus otsustada oma valikute üle, isegi kaanestaari Elina Borni
uus suvine hittsingel räägib vabadusest. Et on juuni ning suvi alles ees, sobib
vabadus sellesse konteksti sama hästi nagu karulauk pesto sisse.
Ja suvel võiks rüperaali ja nutimobiili hoopiski aeg-ajalt riiuli äärele asetada,
et vaim saaks virtuaalmaailmast puhata. Ajakirjanikuna tean isegi, kui rõhuv
on marineerida end info ja arvamuste ülekülluses, mis päev-päevalt aina enam
kaalu kogub. Ajakiri võiks siinkohal olla suurepärane kaaslane, et jalad tugevalt
maa peale asetada ning lihtsalt hetke nautida. Ja nagu Jocke Salokorpi
siin ajakirjaveergudel sõnab, sobib suvi suurepäraselt selleks, et võtta rohkem
aega oma lähedastega koos olemiseks. „Pere on kõige olulisem – kui pere on
koos, on kõik hästi.“
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
aktivist<br />
Annikaga vesteldes saab selgemaks kõik see, mis on viimase<br />
7–8 aastaga Eesti loomakaitsemaastikul tegelikult toimunud. On<br />
rõõmustav, et Eesti on rikkam sellise suure südamega, andeka<br />
ja tegusa naise võrra. Annika on olnud õigel ajal õiges kohas ja<br />
aidanud oma jõu ja nõuga paljusid erinevaid projekte,<br />
mis temata oleksid ehk olemata olnud.<br />
Annika Lepp on üks oluline katalüsaator,<br />
kes on läbi aktivistitöö andnud<br />
palju jõudu Eesti loomakaitse tegevusele<br />
ja arengule. Annika on Eestis loomade<br />
jaoks palju ära teinud.<br />
Mis ajast lähevad sulle korda teemad<br />
loomadega? Kas oled lapsest<br />
saati olnud loomadega lähedane?<br />
Nii kaua kui ma ennast mäletan, olen<br />
alati olnud loomadesse erakordselt<br />
kiindunud. Ma tohutult austan ja armastan<br />
loomi, tahan nende kõigiga<br />
tuttavaks saada.<br />
Juba lasteaia lõputunnistusel oli<br />
kirjas, et „Annika tahab saada loomaarstiks“.<br />
Aastatega see soov küll<br />
jahtus. Ma ilmselt taipasin, et loomaarst<br />
ei tee loomadele ainult pai,<br />
vaid et on vaja vastu võtta ka väga<br />
karme otsuseid.<br />
Keskkoolis teadsid mu klassikaaslased<br />
kirjutada abiturientide aastaraamatusse,<br />
et „Annika oskab loomade<br />
keelt“.<br />
Millisest hetkest tekkis tunne ja<br />
soov midagi just ise loomade jaoks<br />
ära teha?<br />
See soov sai alguse juba 1997. aastal,<br />
kui ma astusin esimest korda ülikooli<br />
ja minus tärkas tahtmine aktiivsemalt<br />
maailma asjades kaasa rääkida.<br />
Leidsin juhuslikult sellise organisatsiooni<br />
nagu Eesti Noorte Looduskaitseühing<br />
(ENLÜ). Nendega võtsin<br />
ühendust ja midagi ma seal tegin ka,<br />
kuid väga ikkagi ei haakunud. Jätsin<br />
selle kõrvale, aga jäin lahtiste silmadega<br />
ringi vaatama.<br />
Aastal 2000 kuulsin Eesti Loomakaitse<br />
Seltsist, millega liitusin. Mul on<br />
kodus alles isegi tollane liikmekaart,<br />
läikiva rohelise koeraga ja puha.<br />
Kas olid siis juba vegan?<br />
Ei olnud, veganiks kasvamine toimus<br />
mul järk-järgult, kuigi juba 1997. aastal<br />
olin liikumas taimse toitumise<br />
suunas.<br />
Mis käivitas sinus soovi loobuda lihast?<br />
Sidet oma toitumise ja loomade vahel<br />
taipasin tänu kursakaaslasele ja väga<br />
heale sõbrannale. See murdepunkt<br />
juhtus ülikooli sööklas, kui sõbranna<br />
palus kokatädilt toitu lihata, mille peale<br />
küsisin üllatusega: „Miks?“<br />
Sõbranna vastas, et tema oma<br />
sõpru ei söö. Ei kulunud murdosa sekundistki,<br />
kui otsustasin sama – oma<br />
sõpru ma ei söö.<br />
Sõbra väike ja oluline lausejupp käivitas<br />
tundmuste ja taipamiste ahela.<br />
Sellest hetkest alates hakkasin veganluse<br />
suunas liikuma, loobudes<br />
esialgu punasest lihast.<br />
Juba sel ajal uurisin, et mul on vaja<br />
B12-vitamiini. Sattusin ka PETA lehele<br />
ja tellisin endale voldiku „Kuidas hakata<br />
taimetoitlaseks“, mis mul tänaseni<br />
alles – kuigi väga vana ja kortsus.<br />
Mida rohkem uurisin, seda loogilisem<br />
kõik mulle tundus. Kõik klappis,<br />
kuid erinevad taimetoitluse etapid veganluseni<br />
olid pikad – näiteks kanast<br />
ja kalast loobusin alles aastal 2006.<br />
Ja mis andis lõpliku tõuke veganiks<br />
hakata?<br />
Viimase tõuke veganluse suunas andis<br />
kunagine väga popp eestikeelne<br />
platvorm VEGfoorum, kus olid otsekohesed<br />
ja asjalikud arutelud.<br />
Tahan siinkohal tänada Florian Biesingerit<br />
ja Ireene Viktorit, kes juba<br />
tollal VEGfoorumis asjalikku nõu andsid.<br />
Lõplikult sai minust vegan detsembris<br />
2010.<br />
Mis ajendas astuma aktivistina loomaõigusluse<br />
valdkonda?<br />
Vahetult enne veganiks hakkamist<br />
Soomes õppides tegin ma välisreportaaži<br />
Eestist. Teemaks valisin Eesti<br />
karusloomafarmid, kuna see valdkond<br />
oli mul pikalt südame peal.<br />
Selle projekti raames võtsin ühendust<br />
Eesti Loomakaitse Seltsi ja tollase<br />
loomaõiguslik liikumisega Loomade<br />
Nimel, suhtlesin ka kohalike<br />
karusloomafarmeritega. Tegin intervjuu<br />
Eesti Karusnahaliidu presidendiga<br />
ja Balti Karusnaha tegevjuhiga.<br />
Just selle artikli kirjutamine käivitas<br />
ka soovi midagi suuremat loomade<br />
heaks ära teha.<br />
Kust tuli idee ja julgus korraldada<br />
Eesti esimene ja väga õnnestunud<br />
taimetoidumess?<br />
Tegelikult tänu sellele samale artiklile<br />
sain tuttavaks toonase Eesti Loomakaitse<br />
Seltsi juhi Evelyn Valtiniga. Temaga<br />
intervjuud tehes mainisin talle<br />
oma külastust Soome taimetoidufestivalile.<br />
Tekkis mõte, et oleks äge, kui Eestis<br />
toimuks ka selline mess. Selle peale<br />
ütles Evelyn, et tee ära. Esialgu tundus<br />
see mõte väga utoopiline, kuid<br />
samas tekkis aina suurem kindlus ja<br />
soov see ära teha.<br />
Kõik läks tegelikult väga sujuvalt ja<br />
juba aastal 2011 toimuski Eesti esimene<br />
taimetoidumess.<br />
See oli Solarise keskuses – see<br />
sama keskus, mis täna kuulutab, et<br />
„vege on hea!“.<br />
Esimene mess oli niivõrd populaarne,<br />
et inimesed ei mahtunud ära.<br />
Mäletan, et sel ajal oli sõna „vegan“<br />
laiemale publikule võõras, aga me kasutasime<br />
seda julgelt.<br />
Kuna vastuvõtt oli nii soe, oli meile<br />
algusest peale selge, et seda me<br />
teeme nüüd aastast aastasse ja aina<br />
suuremalt.<br />
Millist rolli mängib messi käivitamine<br />
Eesti taimetoidu ja loomaõigusluse<br />
valdkonnas?<br />
Soov oli algusest peale tuua veganlus<br />
massidesse. Näidata inimestele,<br />
et vegantoit ei ole ainult porgand ja<br />
kapsas, vaid see on väga mitmekülgne.<br />
Et turul on juba palju tootjaid,<br />
kes valmistavad väga häid vegantooteid<br />
– sihilikult või juhuslikult.<br />
Mess on eesmärki täitnud juba 8<br />
aastat. Mul on rõõm esimest korda<br />
öelda avalikult, et aastal <strong>2018</strong> tuleb<br />
üritus esmakordselt kahepäevane.<br />
Põhjus on lihtne – selleks on nõudlust.<br />
Soovime pakkuda väga mitme-<br />
VEGAN 23
Change language