Ajakiri Vegan 2018 #3
Juunikuist ajakirjanumbrit võiks kirjeldada sõnaga vabadus. Meil on vaba ajakirjandus, vabadus otsustada oma valikute üle, isegi kaanestaari Elina Borni uus suvine hittsingel räägib vabadusest. Et on juuni ning suvi alles ees, sobib vabadus sellesse konteksti sama hästi nagu karulauk pesto sisse. Ja suvel võiks rüperaali ja nutimobiili hoopiski aeg-ajalt riiuli äärele asetada, et vaim saaks virtuaalmaailmast puhata. Ajakirjanikuna tean isegi, kui rõhuv on marineerida end info ja arvamuste ülekülluses, mis päev-päevalt aina enam kaalu kogub. Ajakiri võiks siinkohal olla suurepärane kaaslane, et jalad tugevalt maa peale asetada ning lihtsalt hetke nautida. Ja nagu Jocke Salokorpi siin ajakirjaveergudel sõnab, sobib suvi suurepäraselt selleks, et võtta rohkem aega oma lähedastega koos olemiseks. „Pere on kõige olulisem – kui pere on koos, on kõik hästi.“
Juunikuist ajakirjanumbrit võiks kirjeldada sõnaga vabadus. Meil on vaba
ajakirjandus, vabadus otsustada oma valikute üle, isegi kaanestaari Elina Borni
uus suvine hittsingel räägib vabadusest. Et on juuni ning suvi alles ees, sobib
vabadus sellesse konteksti sama hästi nagu karulauk pesto sisse.
Ja suvel võiks rüperaali ja nutimobiili hoopiski aeg-ajalt riiuli äärele asetada,
et vaim saaks virtuaalmaailmast puhata. Ajakirjanikuna tean isegi, kui rõhuv
on marineerida end info ja arvamuste ülekülluses, mis päev-päevalt aina enam
kaalu kogub. Ajakiri võiks siinkohal olla suurepärane kaaslane, et jalad tugevalt
maa peale asetada ning lihtsalt hetke nautida. Ja nagu Jocke Salokorpi
siin ajakirjaveergudel sõnab, sobib suvi suurepäraselt selleks, et võtta rohkem
aega oma lähedastega koos olemiseks. „Pere on kõige olulisem – kui pere on
koos, on kõik hästi.“
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
pere<br />
Olgugi et sõnum oli õige, oli taaskord<br />
kurb kuulda, et taimetoitlust ja<br />
söömishäireid samma patta pandi.<br />
Ridade vahelt kostis üleolev suhtumine<br />
toiduainevaliku piiramisse.<br />
Söömishäiretest seostatakse anoreksiat<br />
ning ortoreksiat tavaliselt<br />
taimetoitlusega. Selle elustiili juurde<br />
kuuluv piiramine ning koostisosade<br />
kontrollimine klapib nende haiguste<br />
käitumismustritega. Kellel on soodumus<br />
söömishäiretele, võib tunda<br />
ahvatlust taimetoitluse vastu, sest<br />
see annaks justkui aktsepteeritava<br />
põhjuse söömise piiramisele ja kontrollimisele.<br />
Anoreksia tähendab haiguslikku<br />
soovi kaalust alla võtta ning vaid vähese<br />
kalorisisaldusega taimedest<br />
toitudes on kilod kerged kaduma.<br />
Ortoreksia tähendab haiguslikku<br />
keskendumist toidu tervislikkusele.<br />
Suurest osast ebatervislikust toidust<br />
saabki keelduda sellepärast, et see<br />
sisaldab loomseid koostisosi. Lihtne!<br />
Selle kõige juures on tõepoolest<br />
loogiline, et väike osa nendest noortest,<br />
kes järsku hakkavad hoolima<br />
loomade õigustest, ökokatastroofist<br />
või tervisest, vajaksidki tegelikult<br />
psühholoogilist tuge või ravi. Taimetoitlaste<br />
suure enamuse jaoks on see<br />
siiski teadlik ja eluterve valik.<br />
Kahjuks läheb seostamise suund<br />
vahepeal segi isegi spetsialistidel.<br />
Kardan, et paljudel vastuvõttudel vaadatakse<br />
taimetoitlusele kui söömishäire<br />
sümptomile ega toetata selle<br />
taga peituvaid tervislikke püüdlusi.<br />
Samuti seostatakse maailma parandamise<br />
soovi ebastabiilse isiksusega,<br />
empaatiat loomade vastu liigse tundlikkusega.<br />
Nähakse psüühilisi häireid<br />
seal, kus tegelikult on küsimus pigem<br />
ühiskondlik. No läks ikka tõsiseks.<br />
Oleme terved edasi, mis ma muretsen.<br />
AINEST ARUTLEMISEKS<br />
VEGANKOGUKONNAS<br />
Konverentsil põgusalt tõstatatud teema<br />
jäi siiski hinge närima. Kõigepealt<br />
ärgitas see kõik vastuargumente välja<br />
mõtlema. Pärast rahunesin maha<br />
ja püüdsin juba tõsimeeli mõelda, kas<br />
selles teemas ei peitu siiski midagi,<br />
mida tuleks meil ka veganite seas<br />
arutada.<br />
Kui suur osa meie käitumisest on<br />
päriselt otstarbekas veganluse edendamisel<br />
või tervislikul toitumisel? Kas<br />
siltide lugemine on hädavajalik või<br />
ressursi raiskamine?<br />
Ja kõige tähtsam küsimus: kas<br />
söömine on meie peredes endiselt<br />
heaolu aluseks või rohkem stressitekitajaks?<br />
Kuidas enda ja ka lapse peal<br />
ära tunda, millal liigume turvaliselt veganluse<br />
tavapäraste valikute juures ja<br />
millal asi käest ära läheb?<br />
Meil kõigil on õigus omad valikud<br />
teha, kuid võiksime veidi vähem toiduteemadele<br />
keskenduda. Tuleks hoopiski<br />
puuvilju ja pähkleid piknikukorvi<br />
visata ning värskesse õhku minna,<br />
mängida ja päikest võtta. Luban ka<br />
järgmises numbris teha juttu millestki<br />
muust kui toidust. Kui ma ise teemat<br />
välja ei mõtle, küsin kolmeaastase<br />
Werneri käest. ●<br />
LASTE TOITUMISE KONVERENTS: KES JA MILLEST RÄÄKIS?<br />
Eesti Toitumisnõustajate Ühendus korraldas 14. aprillil Tallinnas Blissi<br />
konverentsikeskuses koolituspäeva, kuhu oli kutsutud spetsialiste rääkima<br />
laste toitumisest mitme nurga alt. Väliskülaline oli Soome toitumissoovituste<br />
nõukogu liige Arja Lyytikäinen.<br />
Arja Lyytikäinen tutvustas meeltepõhist toiduharidust ehk SAPERE-t, mis<br />
koosneb lastele sobivatest meetoditest tutvustada erinevaid toiduaineid.<br />
Programm on uuringute järgi tõhus viis panna lapsi näiteks rohkem köögivilju<br />
sööma. Selle juhtmõtteks on toiduainete pakkumine üksteisest<br />
eraldi ning lähenemine neile kõikide meeltega. Arja Lyytikäinen andis<br />
põgusa ülevaate ka oma kodumaa toitumissoovitustest, mille järgi tuleks<br />
taldrikule tuua rohkem köögivilju, puuvilju ja kaunvilju ning vahetada<br />
loomne valk osaliselt taimse valgu vastu, loomne rasv taimse rasva vastu<br />
ning valge jahu täisteraviljade vastu.<br />
Toitumisnõustaja Reelika Õigemeel tutvustas lasteaedade toitumise uuringut,<br />
mille korraldas Eesti Toitumisnõustajate Ühendus. Lasteaedade<br />
menüüde murekohtadeks on liigne suhkur, valge nisujahu ja töödeldud<br />
liha- ja kalatooted. Köögivilju ja puuvilju pakutakse, kuid mitte piisavalt.<br />
Pähklid ja seemned puuduvad paljude lasteaedade menüüst ilmselt piirava<br />
eelarve tõttu.<br />
Erimenüüsid, sh toidutalumatusest tingitud ning taimetoidumenüüsid,<br />
pakuvad ainult vähesed lasteaiad. 91% vastas, et neil ei ole olnud erimenüüde<br />
järele vajadust. Esineja sõnul on erimenüüde vajadus Eestis<br />
siiski tõusuteel.<br />
Toitumisnõustaja Margit Rannamets käsitles oma ettekandes koolilapse<br />
toitumist. Tagades piisava energia ja toitainete koguse, saab toetada lapse<br />
arengut ja edukust õpingutes. Publiku hulgast esitati küsimus, mida<br />
teha, kui laps on vegan. Esineja sõnul ei jää veganlapsel millestki puudu,<br />
kui ta menüüd jälgitakse hoolega ning võetakse mõned toidulisandid<br />
juurde.<br />
Toitumisterapeut Külli Holsting kõneles laste allergiatest ja toidutalumatusest.<br />
Tema ettekandest jäi kõlama tõdemus, et lastel tuleks lasta mängida<br />
värskes õhus, murus ja mullas, mitte veeta pere vaba aega osturallil<br />
kaubanduskeskuses.<br />
Tervise Arengu Instituudi projektijuht Kristin Salupuu juhatas kuulajaid<br />
laste ülekaalulisuse küsimustesse. Ta tõdes, et lapsed on kodu peegel.<br />
Funktsionaalse toitumise terapeut ja psühhoterapeut Sirli Kivisaar rääkis<br />
söömishäirete seosest toitumisega. Suhkrutarbimine ja veresuhkru<br />
tasakaal on seotud vaimse tervisega, närvisüsteemile on olulised rasvhapped.<br />
On võimalus, et vaimsetel probleemidel on seos ka nisugluteeni<br />
ja piimavalgu ehk kaseiiniga. Taimetoitlust mainis esineja võimaliku söömishäire<br />
ilminguna ning tõi välja, et pole oma töös eriliselt kokku puutunud<br />
teadlike taimetoitlastega, vaid pigem nn rämpstaimetoitlastega.<br />
VEGAN 29
Change language