- Page 1 and 2:
TTÜ Matemaatikainstituut http://ww
- Page 3 and 4:
Sisukord 0.1 Eessõna . . . . . . .
- Page 5 and 6:
0.1. Eessõna Käesoleva õppevahen
- Page 7 and 8:
Sümbolit ∀ kasutatakse sõnade
- Page 9 and 10:
antud eeskiri y = f(x) omab mõtet.
- Page 11 and 12:
graafikuks on 1 6 5 4 3 x
- Page 13 and 14:
Näide 8. Funktsiooni y = sign(x),
- Page 15 and 16:
ja ning ∀x ∈ X : f 1 (−x) = (
- Page 17 and 18:
Võrrandiga F (x, y) = 0 esitatud i
- Page 19 and 20:
Kui funktsiooni ϕ korral ei ole va
- Page 21 and 22:
ja pikkusühikuga. Järgnevalt on p
- Page 23 and 24:
graafiku 1 2 2 4 6 0 1 2 4
- Page 25 and 26:
6 6 4 4 2 2 0 1 2 3 4 5 x 0 1 2 3 4
- Page 27 and 28:
Analoogselt saadakse funktsiooni y
- Page 29 and 30:
⇔ e x = y ± √ y 2 + 1. Et y <
- Page 31 and 32:
Definitsioon 3. Ratsionaalfunktsioo
- Page 33 and 34:
siis kõneldakse lõpmatust piirvä
- Page 35 and 36:
[ ] kasutame kolmnurga võrratust
- Page 37 and 38:
Et |x n y n − ab| = |(x n y n −
- Page 39 and 40:
lühidalt 1 = 2 . Seega on määram
- Page 41 and 42:
Nende summade kaks esimest vastavat
- Page 43 and 44:
Näide 2. Uurime Heaviside’i funk
- Page 45 and 46:
Lause 2 (vt [5], lk 89-90). Suurus
- Page 47 and 48:
Seega lim x→0+ (sin x) /x = 1. Ar
- Page 49 and 50:
Järelikult funktsiooni x/ (1 − x
- Page 51 and 52:
lim x→0 Näide 13. Leiame piirvä
- Page 53 and 54:
Tõestus. Olgu α(x) ja β(x) lõpm
- Page 55 and 56:
= lim (α(x)/α 1 (x)) x→x 0 lim
- Page 57 and 58:
Definitsioon 3. Punkti x 0 nimetata
- Page 59 and 60:
kui lõpmata väikese suuruse ja t
- Page 61 and 62:
asümptoodid. See funktsioon on mä
- Page 63 and 64:
Kehtib ”pidevuse aksioomiks” ni
- Page 65 and 66:
kusjuures x n ∈ D(R) (n ∈ N) .
- Page 67 and 68:
Et Lause 1.6.8 põhjal on iga mingi
- Page 69 and 70:
Näidake, et teatud eeldustel peab
- Page 71 and 72:
Näide 5. Leiame parameetriliselt e
- Page 73 and 74:
ehk x ln y = y ln cos x. Diferentse
- Page 75 and 76:
= x α α x = αxα−1 . Seega (x
- Page 77 and 78:
ja st (arch x) ′ = d arch x = 1 d
- Page 79 and 80:
ja Püstitame hüpoteesi y ′′ =
- Page 81 and 82:
Lause 1 (Leibnizi valem). Funktsioo
- Page 83 and 84:
Suurus ∆y on esitatud kujul (1.14
- Page 85 and 86:
Valemit (1.14.3) kasutatakse funkts
- Page 87 and 88:
Kui ∆x = x 2 − x ja ∆y = f(x
- Page 89 and 90:
Tõestame esiteks selle väite lisa
- Page 91 and 92:
ning siis eksisteerib ka kusjuures
- Page 93 and 94:
Näide 2. Näitame, et eksponentfun
- Page 95 and 96:
millest järeldub, et c 2 = P ′
- Page 97 and 98:
siis kehtib seos f(x) = n∑ k=0 f
- Page 99 and 100:
joonega ja M 2n+1 (x) = M 2n (x) 1
- Page 101 and 102:
Näide 6. Leiame funktsiooni y = ln
- Page 103 and 104:
kuulub mainitud δ-ümbrusse) funkt
- Page 105 and 106:
Jääkliikme negatiivsusest järeld
- Page 107 and 108:
ja (2n + 2)-järku Maclaurini valem
- Page 109 and 110:
kus ∆y = f(a+∆x)−f(a). Puutuj
- Page 111 and 112:
ja f ′ (x 0 ) = − b2 x 0 a 2 y
- Page 113 and 114:
säilitab märki, siis kohal a on l
- Page 115 and 116:
leiame, et selle Taylori valemi jä
- Page 117 and 118:
siis Lausest 4 järeldub, et punkt
- Page 119 and 120:
Selleks on palju võimalusi, kusjuu
- Page 121 and 122:
Uurime veel teist võimalust iterat
- Page 123 and 124:
1.26. Harjutusülesanded Ülesannet
- Page 125 and 126:
Ülesannetes 59 -94 leida piirvää
- Page 127 and 128:
Ülesannetes 113 -114 valida arvud
- Page 129 and 130:
150. y = arctan th 3 x. V: 3 ( th 2
- Page 131 and 132:
Ülesannetes 193 -198 tõestage võ
- Page 133 and 134:
cos x = 1 − x2 cos (θx) + x 4 ,
- Page 135 and 136:
2. Ühe muutuja funktsiooni integra
- Page 137 and 138:
∫ = 3 ∫ ∫ dx x 6/5 dx − 7 x
- Page 139 and 140:
ja et dx = (1/a) d (ax + b) , siis
- Page 141 and 142:
2.4. Ositi integreerimine määrama
- Page 143 and 144:
Et (arcsin x) ′ = 1/ √ 1 − x
- Page 145 and 146:
2.5. Polünoomi teguriteks lahutami
- Page 147 and 148:
2.6. Ratsionaalfunktsiooni osamurdu
- Page 149 and 150:
millest B = −A = −1/4. Liites t
- Page 151 and 152:
Minnes ühisele nimetajale, leiame,
- Page 153 and 154:
Näide 1. Leiame määramata integr
- Page 155 and 156:
∫ = ∫ t − 2 (t 2 + 4) 2 dt =
- Page 157 and 158:
Järgnevalt käsitleme trigonomeetr
- Page 159 and 160:
[ = t = tan x ↔ x = arctan t ⇒
- Page 161 and 162:
siis ∫ cos x sin x dx (1 − cos
- Page 163 and 164:
∫ = ∫ 2dt 10t + t 2 − 1 = √
- Page 165 and 166:
= [ t = ch x, dt = sh x dx, sh 2 x
- Page 167 and 168:
Et juhul α = 0 on tegemist eelmise
- Page 169 and 170: ⎡ = ⎢ ⎣ t = a ch u ⇔ t = a
- Page 171 and 172: III Diferentsiaalbinoomi integreeri
- Page 173 and 174: Rakendustes kasutatakse tihti integ
- Page 175 and 176: ja ∫ b a 1 · dx = b − a. Tões
- Page 177 and 178: Et f(x) = 0 lõigul [a, b] , välja
- Page 179 and 180: Sellise valiku korral kehtib (2.12.
- Page 181 and 182: Tõestus. Et mõlemad integraalid e
- Page 183 and 184: Veenduge, et ka juhul ∆x < 0 keht
- Page 185 and 186: siis F (ϕ (t)) on funktsiooni f (
- Page 187 and 188: Näide 4. Leiame määratud integra
- Page 189 and 190: = ∫ a 0 f(t) dt + ∫ [ a määra
- Page 191 and 192: Leiame sama integraali, kasutades m
- Page 193 and 194: Et { y = ln x y = ln 2 x ja siis La
- Page 195 and 196: Lause 3. Kui joon on antud polaarko
- Page 197 and 198: siis joone Γ pikkus s Γ avaldub k
- Page 199 and 200: Tegu on algebralise funktsiooni int
- Page 201 and 202: Näide 1. Leiame joontega y = e −
- Page 203 and 204: Et ρ ′ (ϕ) cos ϕ − ρ (ϕ) s
- Page 205 and 206: mille pindala avaldub ligikaudu kuj
- Page 207 and 208: Kui see piirväärtus eksisteerib,
- Page 209 and 210: = lim (ln |ln c| − ln |ln a|) + l
- Page 211 and 212: ∫ b a f(x)dx = h 2 ( f(a) + f(b))
- Page 213 and 214: kus ja R 2 = m−1 ∑ k=0 R 2 (x 2
- Page 215 and 216: 2.22. Harjutusülesanded ∫ √ 3
- Page 217 and 218: ∫ x dx 44. √ . V: 1 ( √ ) arc
- Page 219: 79. 80. 81. 82. 83. 84. 85. 86. 87.
- Page 223 and 224: Kreeka tähed Kreeka täht Eesti ke
- Page 225: Kirjandus [1] Berman, G.N. Sbornik