laste mängulisus ning selle seosed vanemate uskumuste ja ... - E-Ait
laste mängulisus ning selle seosed vanemate uskumuste ja ... - E-Ait
laste mängulisus ning selle seosed vanemate uskumuste ja ... - E-Ait
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
mõju ka lapsele <strong>ning</strong> oluline on, kuidas laps neile reageerib <strong>ning</strong> nendega toime tuleb.<br />
Lähtuvalt lapse arengut mõjutavatest teguritest <strong>ja</strong>gunevad arengupsühholoogia<br />
teooriad nel<strong>ja</strong> üldise lähenemisviisi alla:<br />
1) bioloogilised arenguteooriad (Freud);<br />
2) keskkonna-õppimise teooriad (Skinner, Bandura);<br />
3) universaalkonstruktiivsed ehk kognitiivsed teooriad (Piaget´);<br />
4) kultuurilised teooriad (Võgotski, Cole).<br />
Lapsed arendavad oma võimet toimetulekuks neid ümbritseva keskkonnaga nende elu<br />
eri etappidel erinevalt, alustades maailma tajumisega puudutuste, kuulamise <strong>ja</strong><br />
nägemise kaudu <strong>ning</strong> jõudes lõpuks loogilise mõtlemise <strong>ja</strong> eneseväljendamiseni. Jean<br />
Piaget´ väidabki, et lapsed kohanevad maailmaga tunnetuste teel. Piaget´ teooria<br />
kohaselt on kognitiivse arengu põhietappe neli:<br />
1) sensomotoorse arengu periood (0-2. eluaastani);<br />
2) operatsioonide-eelne periood (2-7. eluaastani);<br />
3) konkreetse mõtlemise periood (7.-11.eluaasta);<br />
4) abstraktse ehk formaalloogilise mõtlemise periood (11+) (Butterworth, Harris,<br />
2002).<br />
Arengu erinevatel etappidel õpib laps teda ümbritsevat keskkonda enda huvide järgi<br />
muutma <strong>ning</strong> vastupidi ennast kohandama maailma järgi. Kuigi kõik nimetatud<br />
arenguastmed iseloomustavad teatud vanuses lapsi, on nende ealised piirid Piaget´<br />
järgi vaid ligikaudsed, ka puudub selge piir üksikute astmete vahel. Käesoleva<br />
uurimuse raames puututakse kokku <strong>laste</strong>ga, kes kuuluvad teise ehk operatsioonideeelsesse<br />
astmesse.<br />
Operatsioonide-eelsel perioodil õpivad lapsed vähehaaval ära süstemaatilise loogilise<br />
mõtlemise, omades potentsiaalset võimalust haarata järgnevate sündmuste <strong>ja</strong>da.<br />
Piaget´ kohaselt kasutab laps oma mõtlemises <strong>ja</strong> enda väljendamiseks märke <strong>ning</strong><br />
sümboleid, mis on omandatud läbi isiklike kogemuste sensomotoorse arengu<br />
perioodil, s.t imikueas. Mõtlemine pole siiski veel päriselt loogiline. Seda<br />
iseloomustavad egotsentrilisus (enesekesksus), artifitsialism (arvamus, et keegi on<br />
as<strong>ja</strong>d valmis teinud), realism (teatud kujutluste pidamine tõeseks) <strong>ning</strong> animism (elu<br />
omistamine elututele as<strong>ja</strong>dele) (Atherton, 2011). Eelkooliealine laps suudab reegilina<br />
keskenduda korraga vaid probleemi ühele silmatorkavale omadusele, ei suuda oma<br />
10
Change language