laste mängulisus ning selle seosed vanemate uskumuste ja ... - E-Ait
laste mängulisus ning selle seosed vanemate uskumuste ja ... - E-Ait
laste mängulisus ning selle seosed vanemate uskumuste ja ... - E-Ait
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
sotsiaalseks. Selle asemel muutub laps agressiivseks, rahuolematuks <strong>ja</strong><br />
ebaõiglaseks, kuna ta ei saa olla alati tähelepanu keskmes.<br />
3) Liigne hoolitsemine on praeguse heaolu ühiskonna kõige tavapärasem<br />
kasvatuse tunnus. Hoolitsemine võib minna märkamatult üle piiride. Selle taga<br />
võib olla täiskasvanu süütunne, et ta ei ole piisavalt palju olnud lapsega koos<br />
(suur töökoormus, enda huvid võtavad palju aega ära). Täiskasvanud<br />
kompenseerivad oma süütunnet <strong>selle</strong>ga, et püüavad teha palju siis, kui saavad.<br />
Liigse hoolitsemisega vähendatakse lapse usku endasse. Kõige raskem vorm<br />
liigses hoolitsemises on lapse <strong>ja</strong> täiskasvanu vaheline sõltuvussuhe.<br />
4) Ebaloogilise kasvatushoiaku olemus seisneb <strong>selle</strong>s, et lapsel on mitu kasvata<strong>ja</strong>t<br />
- vanemad, vanavanemad, tädid <strong>ja</strong> onud või vanemad õed-vennad <strong>ja</strong> igaühel<br />
neist võib olla oma hoiak <strong>ja</strong> erinev arvamus. Laps ei tea, mida teha <strong>ja</strong> õpib<br />
”keerdkäike” <strong>ning</strong> <strong>selle</strong>st tingituna tekib lapses ebakindlus <strong>ja</strong>/või hirm.<br />
Lapsevanem või kasvata<strong>ja</strong> võib olla ebaloogiline lapse suhtes ka sõltuvalt enda<br />
tujust. Laps ei saa aru täiskasvanute meeleolumuutustest <strong>ja</strong> ebaloogilisusest.<br />
5) Tõrjuv kasvatushoiak esineb harva teadliku või selgesti nähtava hoiakuna.<br />
Lapse tõrjumine tuleb nähtavale näiteks unustamisena, lapsele antud<br />
lubadusest mitte kinni pidamisena või petmisena. Tõrjuva kasvatushoiakuga<br />
on sageli seotud tarbetud hirmutamised <strong>ja</strong> ebaõiged karistused. Lapsed sageli<br />
tajuvad tõrjumise. Tõrjumisega võib olla seotud ka füüsilist karistust. See on<br />
täiskasvanud inimese kontrolli puudumine. Lapsele tuleb selgitada psüühilisel<br />
tasemel, vesteldes <strong>ja</strong> selgitades asju. Karistusedki võivad olla õigustatud, kui<br />
need on seotud põhjendustega. Kõige parem õpetamisviis on kui laps või noor<br />
saab parandada oma tehtud vea.<br />
6) Makstud kasvatuses saab laps soovitud as<strong>ja</strong> või makstakse <strong>selle</strong> eest, et ta<br />
käituks nii kui va<strong>ja</strong>. Sel puhul jääb soojuse <strong>ning</strong> andmise-saamise rõõm<br />
tundmata. Selle asemel tuleb kasu <strong>ja</strong> ohtude arvutamine, mehaaniline külm<br />
inimsuhe.<br />
7) Süüdlaseks kasvatamine. Kui laps pidevalt tunneb, et ta oma tegudega<br />
põhjustab <strong>vanemate</strong>le suurt muret või haigusi (infarkti jne.), hakkab laps<br />
tundma ennast süüdlasena. Süütunne põhjustab agressiivsuse, mis plahvatab<br />
väl<strong>ja</strong>poole käitumises või sissepoole enesehävitamiseni. Laps süüdistab ennast<br />
pidevalt kui vanemad ”ohverdavad” tema pärast.<br />
16
Change language