laste mängulisus ning selle seosed vanemate uskumuste ja ... - E-Ait
laste mängulisus ning selle seosed vanemate uskumuste ja ... - E-Ait
laste mängulisus ning selle seosed vanemate uskumuste ja ... - E-Ait
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
4) paralleelseid mängi<strong>ja</strong>id, kus lapsed mängivad üksteise lähedal samade<br />
as<strong>ja</strong>dega, kuid omavahel suhtlevad vähe – näiteks samas liivakastis mängides;<br />
5) ühendatud mängu, kus lapsed tegevuse käigus omavahel suhtlevad, tehes<br />
sarnaseid asju, nt samasse torni klotse lisades;<br />
6) koostööd, kus lapsed tegutsevad koos seotud viisidel (Kikas, 2008).<br />
Lapse igakülgse arengu mõjuta<strong>ja</strong>na on väga oluline tähtsus mängul. Mäng on<br />
eelkooliealise lapse <strong>ja</strong>oks sotsiaalne tegevus. Mängides tunnetab laps sügavamalt<br />
ümbritsevat maailma, õpib lahendama mitmesuguseid probleeme <strong>ja</strong> väljendama oma<br />
mõtteid sõnades. Läbi mängu suudab laps asuda teise inimese positsioonile, nähes<br />
ümbritsevat oma rolli kaudu, samastab end mängitava rolliga <strong>ning</strong> elab läbi siiraid <strong>ja</strong><br />
sügavaid tundeid (Ruul, 2010). Sotsiaalse arengu seisukohalt on oluline suhtlemine<br />
kaas<strong>laste</strong>ga mängu kontekstis, mitte mäng ise. Mäng mitte ainult ei peegelda lapse<br />
juba omandatud sotsiaalseid oskusi, vaid <strong>selle</strong> käigus õpitakse ka uusi (Kikas, 2008).<br />
Ei ole võimalik väl<strong>ja</strong> tuua, millised mängud on kõige arendavamad – kas temaatilised<br />
fantaasiamängud, kus lapsed kujutavad tuttavaid tegelasi <strong>ja</strong> rolle või sotsiaalsed<br />
rollimängud, milles laps mängib läbi reaalseid olukordi. Mõlemad on lapse arengu<br />
seisukohalt olulised, kuid kõige paremaid tulemusi annavad kombineeritud mängud<br />
(Kikas, 2008). Läbi mängu areneb laps füüsiliselt (seotud liikumise <strong>ja</strong> kehaga),<br />
sotsiaalselt (koostegutsemine, sõprussuhete tekkimine, erinevate situatsioonide<br />
läbimängimine), emotsionaalselt (positiivsed/negatiivsed emotsioonid), vaimselt (laps<br />
sobitab mängu kõik teadmised, mida omab, areneb kõne, mõtlemine) <strong>ning</strong> esteetiliselt<br />
(värvide, ruumi, kujundite tajumine) (Tuuling, 2009).<br />
1.3 Mängu karakteristikud<br />
Mäng on läbi sa<strong>ja</strong>ndite olnud nähtus, mis on pälvinud pedagoogide, psühholoogide,<br />
filosoofide tähelepanu, kes on püüdnud <strong>selle</strong> olemust defineerida, seletada, mõista<br />
<strong>ning</strong> seostada seda lapse aktiivsusega. Kuna mäng ilmneb väga erineval kujul on <strong>selle</strong><br />
sõnastamine väga raske. Mängu on defineeritud mitmeti, kuid ühtse definitsioonini<br />
pole jõutud. On püütud selgitada ka mängu olemust <strong>ja</strong> eesmärke <strong>ning</strong> toodud väl<strong>ja</strong><br />
mängu iseloomustavaid karakteiristikuid, kuid ka <strong>selle</strong>s osas pole üksmeelt (Kikas,<br />
2008).<br />
19
Change language