laste mängulisus ning selle seosed vanemate uskumuste ja ... - E-Ait
laste mängulisus ning selle seosed vanemate uskumuste ja ... - E-Ait
laste mängulisus ning selle seosed vanemate uskumuste ja ... - E-Ait
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Teooria<br />
Kokkuvõte teooriast<br />
Kaasaegsed (kognitiivsed <strong>ja</strong> sotsiaalsed) mänguteooriad<br />
Erutuse vaheldumise mänguteooria<br />
(D.E. Berlyne; M.J. Ellis; H. Hutt)<br />
Psühhodünaamiline mänguteooria<br />
(S. Freud; E. Erikson)<br />
Kognitiivsed mänguteooriad<br />
(J. Piaget, L.Võgotsky)<br />
Mäng kui sotsialiseerumine<br />
(H. Mead)<br />
Metakommunikatsiooniteooria<br />
(G. Bateson)<br />
1.3.2 Lapse areng <strong>ja</strong> tema mäng<br />
Mäng on seotud uurimisega. As<strong>ja</strong>de uurimine<br />
muudab erutuvuse taset, kui kohtutakse uudsete<br />
situatsioonidega. Kui organism on tüdinud, siis<br />
erutuvus suureneb läbi uurimistegevuse.<br />
Mängu abil saab laps mängida läbi kõik<br />
soovunelmad <strong>ning</strong> dramaatilised kogemused oma<br />
elus.<br />
Mäng on kognitiivne protsess <strong>ja</strong> toetab<br />
kognitiivset arengut. Mängu läbi arenevad<br />
probleemide lahendamise oskus <strong>ning</strong> mõtlemine.<br />
Mäng aitab suurendada innovatiivsust,<br />
paindlikkust, probleemide lahendamise oskust<br />
<strong>ning</strong> kohandumist.<br />
Koos teiste <strong>laste</strong>ga mängides õpivad lapsed<br />
sotsiaalseid reegleid <strong>ja</strong> norme, mida mängu kaudu<br />
arendatakse.<br />
Mäng ise on oskus. Lapsed kujundavad <strong>ning</strong><br />
lõhuvad rolle. Mäng on õppimise õppimine.<br />
Lapsed annavad märku, et nad mängivad <strong>ning</strong><br />
mäng pole vahenda<strong>ja</strong>, mis arendaks<br />
täiskasvanuelu oskusi.<br />
Mäng on eelkooliealise lapse loomulik viis õppimiseks <strong>ning</strong> arenemiseks. See on<br />
väikelapse üks põhiva<strong>ja</strong>dusi. Mäng vastab lapse füüsilistele <strong>ja</strong> psüühilistele<br />
va<strong>ja</strong>dustele <strong>ning</strong> eriomadustele. Piaget´, keda peetakse üheks tähtsamaks kognitiivse<br />
mänguteooria esinda<strong>ja</strong>ks, leiab, et mäng on hädava<strong>ja</strong>lik tingimus lapse kognitiivses<br />
arengus, seostades mängu vormid lapse mõtlemise arenguga. Ta on väitnud, et lapse<br />
kognitiivne areng on otseses sõltuvuses tema eakaas<strong>laste</strong>ga suhtlemisega. Selleks, et<br />
iga mängi<strong>ja</strong> saaks ennast kõrvalt jälgida, on va<strong>ja</strong> teiste <strong>laste</strong> olemasolu mängus.<br />
Esimest kahte eluaastat iseloomustab harjutusmäng, eeloperatsiooni mõtlemise<br />
astmele on iseloomulik sümboliline mäng <strong>ning</strong> vanemad lapsed harrastavad reeglitega<br />
mängu. Seega leiab Piaget´, et harjutus, sümbol <strong>ja</strong> reegel on põhielemendid lapse<br />
mängu arengus (Smith, 2008). Piaget´ on <strong>ja</strong>otanud sümbolilise mängu tüübid kahte<br />
põhistaadiumi koos alastaadiumitega, mis kestavad esimesest kuni nel<strong>ja</strong>nda <strong>ning</strong><br />
nel<strong>ja</strong>ndast kuni seitsmenda eluaastani (Butterworth, Harris, 2002).<br />
1. staadium: 1-4 aastat<br />
• esimene alastaadium: sümboliliste skeemide projekteerimine uutele objektidele<br />
Laps omandab sümbolilise skeemi, nagu magamine, söömine, telefoniga rääkimine<br />
jne. Sümbolilise mängu algstaadiumis rakendab laps uutele objektidele tuttavaid<br />
21
Change language