laste mängulisus ning selle seosed vanemate uskumuste ja ... - E-Ait
laste mängulisus ning selle seosed vanemate uskumuste ja ... - E-Ait
laste mängulisus ning selle seosed vanemate uskumuste ja ... - E-Ait
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
1.2 Eelkooliealise lapse sotsiaalne maailm<br />
Koos keha <strong>ja</strong> vaimu arenemisega muutub ka lapse mõtlemine <strong>ja</strong> väljendamisoskus<br />
keerulisemaks. Albert Bandura (1977) kohaselt õpib laps sotsiaalses keskkonnas <strong>ning</strong><br />
kuna inimene on kognitiivne olend, siis kujuneb lapse käitumine eelkõige teiste<br />
inimestega suhtlemise vastastikustest mõjudest. Laps paneb tähele erinevaid<br />
käitumismustreid <strong>ning</strong> asub neid jäljendama. Ka Piaget´ teooria tõi <strong>laste</strong> matkimise <strong>ja</strong><br />
jäljendamise väl<strong>ja</strong> kui oskuse ennast niiöelda painutada maailma või keskkonna<br />
suhtes (Atherton, 2011). Eelkooliealise lapse sotsiaalne maailm koosneb peamiselt<br />
kodust <strong>ning</strong> <strong>laste</strong>aiast. Sotsiaalset maailma mõistetakse siinkohal kui inimsuhteid<br />
hõlmavat keskkonda, milles laps elab <strong>ja</strong> tegutseb. Nii Bruner (Driscoll, 2000) kui<br />
Võgotski (1978) rõhutavad keskkonna tähtsust lapse arengus <strong>ja</strong> õppimises. Areng ei<br />
toimu iseenesest, vaid on tihedas seoses sündimisest saadik saadud kogemustega.<br />
Kogemused omalt poolt liituvad ümbritsevate inimestega. Kasvukeskkonnast sõltuvad<br />
lapse oskused, saavutused, sotsiaalne <strong>ja</strong> emotsionaalne areng <strong>ning</strong> probleemidega<br />
toimetulemine. Käitumis- <strong>ja</strong> suhtlemisoskus annab aimu lapse olemusest <strong>ning</strong><br />
isiksusest, nagu väidab Skinner, on isiksus õpitud käitumismustrite kogum (Luuk,<br />
2003). Laps peegeldab oma teadmistes <strong>ja</strong> kogemustes sotsiaalset <strong>ning</strong> kultuurilist<br />
reaalsust (Brotherus, 2001).<br />
Lapse esmased mõjuta<strong>ja</strong>d on tema vanemad <strong>ja</strong> kodu, kes kujundavad lapse isiksust<br />
moraalinormide vahendamisega käitumisreeglite <strong>ja</strong> oma isikliku eeskuju alusel.<br />
Eelkooliealise lapse peamine õppimisviis on mudelõpe, st enda <strong>ja</strong>oks tähtsate inimeste<br />
vaatlemine <strong>ja</strong> jäljendamine (Nugin, 2007). Eeskujuks valitakse tavaliselt inimene,<br />
kellega lapsel on emotsionaalne side. Usaldus mudelisiku suhtes paneb last teda<br />
kuulama <strong>ja</strong> järgima. Tihti on teod <strong>ja</strong> käitumine olulisemad kui sõnad. Mudelisiku<br />
abiga õpib laps uusi käitumisviise <strong>ning</strong> eristama positiivset käitumismustrit<br />
negatiivsest. Üha enam toetatakse sotsiaalset kasvatust, milles keskendutakse<br />
enesega toimetulekuoskuste õpetamisele (eneseväärtustamine, probleemi<br />
püstitamine, otsuste tegemine) <strong>ning</strong> üldiste sotsiaalsete oskuste arendamisele<br />
(verbaalne <strong>ja</strong> mitteverbaalne suhtlemisoskus) (Botvin jt.,1983; Kraav, 2006).<br />
Koosveedetud aeg (ühised toimetused, mäng) aitab last lähemalt tundma õppida <strong>ja</strong><br />
tema arengut edaspidi suunata (Saar, 1998). Kuna eelkooliealine laps on väga<br />
õppimisvõimeline <strong>ning</strong> uudishimulik, siis tuleb lapsevanemal luua turvaline õppimist<br />
12
Change language