laste mängulisus ning selle seosed vanemate uskumuste ja ... - E-Ait
laste mängulisus ning selle seosed vanemate uskumuste ja ... - E-Ait
laste mängulisus ning selle seosed vanemate uskumuste ja ... - E-Ait
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
mõtetes liikuda tagasi ega arutleda uuesti mõne protsessi või sündmuse üle. Lapsed on<br />
võimelised arutlema 6-7. aastaselt, kui hakkab väl<strong>ja</strong> kujunema loogilise mõtlemise<br />
võime. Piaget´ rõhutab õppi<strong>ja</strong> aktiivsust, suhtlemisoskust, arengutasemele vastavat<br />
õpetust <strong>ning</strong> seda, et teadmisi ei saa hinnata vaid testidega (Atherton, 2011). Teooria<br />
plussideks on reaalselt eristatavad arengustaadiumid, mis on kindla arengulise<br />
järgnevusega <strong>ning</strong> hierarhilised, st iga järgnev aste on täiuslikum, omades elemente <strong>ja</strong><br />
oskusi <strong>ning</strong> nendevahelisi seosid madalamatelt tasemetelt.<br />
Piaget´i on kritiseerinud Robert Gagne, kelle vaated väljendavad paljude Ameerika<br />
psühholoogide seisukohti (Butterworth, Harris, 2002). Ta on väitnud, et Piaget´ poolt<br />
kirjeldatud arenguastmed ei kujuta endast tingimata kaasasündinud a<strong>ja</strong>kava, vaid on<br />
hoopis <strong>selle</strong> tagajärg, et lapsed õpivad järk-järgult keerulisemaks muutuvaid<br />
reeglistikke. Piaget´ teooria on Robert Gagne arvates liiga kitsapiiriline, seades<br />
kahtluse alla ka tema uurimismeetodid. Hoolimata kriitikast on Piaget´ teooria jäänud<br />
siiski juhtivaks teooriaks inimese kognitiivse arengu käsitlemisel. Robert Gagne on<br />
väitnud ka, et arenguastmeid kui selliseid ei ole otstarbekas eristada – olenevalt<br />
kontekstist on lapsed võimelised palju kompleksemaks mõtlemiseks kui arengutase<br />
lubaks (Krull, 2008). Lisaks leiab ta, et mõtlemise arengus on tarvis alati arvestada<br />
konteksti <strong>ja</strong> kultuuri. See tähendab, et mõtlemise arengut mõjutab suurel määral ka<br />
keskkond <strong>ja</strong> elukorraldus, Piaget´ teooria seda ei arvesta <strong>ning</strong> kriitikute kohaselt jääb<br />
liialt elukaugeks (Butterworth, Harris, 2002).<br />
Olenemata as<strong>ja</strong>olust, kas kognitiivne areng on või ei ole määratud astmetega, on nii<br />
Piaget´ poolda<strong>ja</strong>d kui tema oponendid ühel meelel <strong>selle</strong>s, et <strong>laste</strong> poolt omandatavad<br />
teadmised <strong>ja</strong> oskused sõltuvad suurel määral nende arengukeskkonnast. Kuigi<br />
<strong>laste</strong>aial on tähelepanuväärne mõju <strong>laste</strong> tunnetuslikule arengule, ei kahtle vist keegi<br />
<strong>selle</strong>s, et <strong>laste</strong> <strong>laste</strong>aiavälisel kogemusel <strong>ja</strong> praktikal, eriti <strong>selle</strong>l, mis nad saavad<br />
kodust, on samuti oluline roll. Lapse integreerumine maailma toimub läbi kognitiivse<br />
<strong>ja</strong> sotsiaalse arengu, millede vaheline piir on vaevumärgatav <strong>ning</strong>, kus lapse võime<br />
lahendada probleeme käib käsikäes oskusega suhelda eakaas<strong>laste</strong>ga mõlemaid pooli<br />
rahuldaval viisil. Samal a<strong>ja</strong>l areneb laps ka emotsionaalselt <strong>ning</strong> füüsiliselt, kujunedes<br />
tasapisi väikeseks isiksuseks, kellel on ümbritsevast oma arusaam <strong>ning</strong> oskus seda ka<br />
väljendada. Antud uurimuse keskmes on lapse sotsiaalne areng läbi mängu, mida<br />
järgnevates alapeatükkides ka põh<strong>ja</strong>likumalt käsitletakse.<br />
11
Change language