laste mängulisus ning selle seosed vanemate uskumuste ja ... - E-Ait
laste mängulisus ning selle seosed vanemate uskumuste ja ... - E-Ait
laste mängulisus ning selle seosed vanemate uskumuste ja ... - E-Ait
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
soodustav keskkond. Ühelt poolt tuleb pakkuda probleeme <strong>ja</strong> teisalt vahendeid nende<br />
lahendamiseks. Lapse arengu suunamiseks tuleks täiskasvanul varuda aega, et vastata<br />
arvukatele küsimustele, mis last võiks huvitada. Lapsevanema töö on ka ära tunda,<br />
millises arengutasemes tema laps on <strong>ning</strong> valida mängimiseks lelud, mis on sammu<br />
võrra ees lapse arengust. Sama kehtib jututeemade kohta (Pittelkow, 2004).<br />
Täiskasvanu ülesanne on julgustada last aktiivselt tegutsema. Võgotski (1991) on<br />
väitnud, et laps, kes oskab teha täna teiste abiga, suudab homme seda ise. Mida<br />
rohkem uut laps on näinud <strong>ja</strong> kuulnud, seda rohkem uusi asju tahab ta juurde õppida.<br />
Mida mitmekesisemate stiimulitega laps on keskkonnas toime tulnud, seda suurem on<br />
tema toimetulekuvõime. Lapsele meeldib üldjuhul see täiskasvanu, kes vahetevahel<br />
tema mängus osaleb (Kees, 1991). Alati ei pea vanemad ise füüsiliselt kohal olema, et<br />
lapse sotsialiseerumisele kaasa aidata. Näiteks a<strong>ja</strong>piirangud <strong>ja</strong> kokkulepped sunnivad<br />
last kohanema reeglite, piirangute, normidega. Oluline on, et kõik oleks lapsele<br />
arusaadav <strong>ja</strong> põhjendatud. Lapse <strong>ja</strong>oks on tähtis, milliseid nõudmisi, ootusi <strong>ja</strong><br />
hinnanguid täiskasvanu esitab, see mõjutab tema võimalusi keskkonnaga kohaneda<br />
<strong>ning</strong> seeläbi oma sotsiaalseid oskusi arendada (Klefbeck, Ogden, 2001). Laps<br />
sotsialiseerub nii teadlike taotluste kui ka teadvustamata igapäevaste <strong>ja</strong><br />
endastmõistetavate tegevusviiside vahendusel. Hirsijärvi <strong>ja</strong> Huttunen (2005) toovad<br />
väl<strong>ja</strong>, et sotsialiseerumise puhul on kõne all vastastikune interaktsioon, kus<br />
sugupõlved aktiivselt üksteist mõjutavad. Laps „kujundab“ vanemaid täpselt samal<br />
määral kui vanemad last.<br />
Kõik kodus õpitu viiakse kaasa <strong>laste</strong>aeda, kus juba õpituga asutakse praktiseerima<br />
<strong>ning</strong> olemasolevaid teadmisi rakendama. Kodust saadud kogemusi kasutatakse<br />
teistega suheldes, oma soovide väljendamiseks, konfliktsituatsioonides käitudes jne.<br />
Lasteaed pakub uusi seniolematuid olukordi <strong>ja</strong> uusi nö mudelisikuid, keda jälgida<br />
(Kraav, 2006). Lasteaias õpib laps teistega arvestama, tegema vahet „minu oma” <strong>ja</strong><br />
„sinu oma” vahel, tajuma teiste õigusi <strong>ja</strong> va<strong>ja</strong>dusi. Kui väikelapseeas on lapse arengus<br />
keskne roll täiskasvanul <strong>ning</strong> oluliseks peetakse, mida „mina arvan”, siis <strong>laste</strong>aias<br />
hakkab lapse <strong>ja</strong>oks tähtsust omama ka „mida teised minust arvavad”, mistõttu<br />
hakatakse oma käitumist jälgima, püüdes vältida negatiivseid hinnanguid enda suhtes.<br />
Samuti kujunevad väl<strong>ja</strong> kriteeriumid teiste hindamiseks. Teatud juhtudel võib mõni<br />
laps muutuda teiste poolt tõrjutuks, mis võib lapse sotsiaalsele arengule tugeva jälje<br />
jätta. Õpeta<strong>ja</strong>l on tähtis roll <strong>laste</strong> suhete reguleerimisel <strong>ja</strong> üldise heatahtliku atmosfääri<br />
13
Change language