laste mängulisus ning selle seosed vanemate uskumuste ja ... - E-Ait
laste mängulisus ning selle seosed vanemate uskumuste ja ... - E-Ait
laste mängulisus ning selle seosed vanemate uskumuste ja ... - E-Ait
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
5. ARUTELU<br />
Piaget´ (Atherton, 2011) on väitnud, et lapse areng sõltub paljuski eakaas<strong>laste</strong>ga<br />
suhtlemise intensiivsusest <strong>ja</strong> oskusest, <strong>laste</strong>aiaõpeta<strong>ja</strong>te <strong>ning</strong> <strong>vanemate</strong> roll <strong>selle</strong>s pole<br />
nii oluline. Võgotski (1991) seevastu on rõhutanud, et lapsi ei tohi jätta üksi, õpeta<strong>ja</strong>te<br />
<strong>ja</strong> <strong>vanemate</strong> mõju lapse arengule on tohutu, kuna nemad on vastutavad lapsele<br />
sobivaima kasvu- <strong>ja</strong> õppekeskkonna loomise eest. Urie Bronfenbrenner (1994) toob<br />
arenguökoloogias väl<strong>ja</strong> mikrokeskkonna olulisuse, s.t kodu <strong>ja</strong> <strong>laste</strong>aia koos seal<br />
eksisteerivate inimestega, kes lapse arengule vahetult kaasa aitavad. Lähtudes nendest<br />
väidetest, on lapse korrapäraseks arenguks va<strong>ja</strong>likud komponendid mikrokeskkonna<br />
atmosfäär, seal eksisteerivad inimesed <strong>ning</strong> suhtlemine nendega. Lasteaialapse<br />
peamine õppimis- <strong>ja</strong> arenemisvahend on mäng. Mängima õpitakse <strong>ning</strong> mäng ise<br />
õpetab <strong>ja</strong> arendab. Mängima ei saa sundida. Lapse mängimise tahe <strong>ja</strong> intensiivsus<br />
sõltub eelkõige <strong>selle</strong>st, kui hästi ta ennast keskkonnas <strong>ja</strong> seal olevate inimestega<br />
tunneb.<br />
Käesoleva uuringu tulemusel selgus, et väl<strong>ja</strong>s mängides tunnevad lapsed ennast<br />
füüsiliselt <strong>ja</strong> emotsionaalselt turvalisemalt kui <strong>laste</strong>aia siseruumides. Ühelt poolt võib<br />
seda seletada <strong>selle</strong>ga, et <strong>laste</strong>l on rohkem ruumi tegutsemiseks <strong>ja</strong> mängugruppide<br />
kujunemiseks, samas on isegi <strong>selle</strong>s vanuses <strong>laste</strong>l juba isikliku ruumi va<strong>ja</strong>dus <strong>ning</strong><br />
väl<strong>ja</strong>s olemine annab suurema võimaluse ka omaette mängida või tegutseda, ehkki<br />
vaatluse tulemused väljendasid selgelt <strong>laste</strong> soovi pigem üheskoos olla. Teisalt, nagu<br />
uuringu tulemustest nähtus, ei tehta, võrreldes sisekeskkonnaga, väl<strong>ja</strong>s nii palju<br />
üleannetusi <strong>ning</strong> narritakse vähem, mis mõjutab eelkõige <strong>laste</strong> emotsionaalset<br />
turvalisust, kusjuures väl<strong>ja</strong>s tögavad eakaaslasi vähem nooremad lapsed, 6-7. aastased<br />
lapsed narrisid teisi väliskeskkonnas enam kui sisekeskkonnas. Kolmandaks<br />
põhjuseks võib tuua suure <strong>laste</strong>arvu rühmades, siseruumides täidavad kisa <strong>ja</strong> lärm<br />
kiiresti terve ruumi, mistõttu võib <strong>laste</strong>l olla raskusi keskendumise <strong>ning</strong> niiöelda oma<br />
mängu leidmisega.<br />
Kodust kaasavõetud käitumisnormid tuuakse <strong>laste</strong>aeda <strong>ning</strong> <strong>vanemate</strong> hinnangud oma<br />
lapse reaalsele käitumisele peaks iseloomustama kodust kasvatust <strong>ja</strong> põhimõtteid.<br />
Teatud punktides oli lapse<strong>vanemate</strong>l küllalt hea ettekujutus oma lapse mängulisest<br />
36
Change language