noorimad lapsed on halvimad eneseväljenda<strong>ja</strong>d (1,0±0,0). Ka liidrirolli eelistatakse pigem mitte võtta (1,88±0,641), mida saab iseloomustada/põhjendada ka mängu algatamise küllalt nõrga oskuse (1,88±0,641) <strong>ja</strong> madala enesejuhtivuse ulatusega (1,88±0,641). Viimane näitab <strong>laste</strong> otsustusvõimet oma plaani või eesmärgi elluviimisel, enim eelistavad niiöelda vooluga kaasa minna noorimad vaatluse all olnud lapsed (1,0±0,0). 4.1.2 Laste mängulisuse tunnused siseruumis Sisekeskkonna mängulisuse tunnuste statistilisi näita<strong>ja</strong>id on toodud Lisas 5 <strong>ja</strong> Lisas 9. Sisekeskkonnas teostatud <strong>laste</strong> mängulisuse vaatluse tulemuste põh<strong>ja</strong>l ilmnes, et sisekeskkonnas on lapsed pigem seotud konkreetsete mängudega/tegevustega mitte ei uita sihitult või ei tegele keskendumist mittenõudvate või soovimatute as<strong>ja</strong>dega (2,38±0,744), olles samas oma mängukaas<strong>laste</strong>le või mängule ka väga keskendunud (2,50±0,535). Enim olid sihipärases tegevuses 6-7. aastased lapsed (3,0±0,0). Sisekeskkonnas on <strong>laste</strong>l püsivust probleemide lahendamisel soovitud tegevuse jätkamiseks (2,25±0,886) <strong>ning</strong> ka mänguvahendite vahetumisel eelistatakse sama tegevuse juurde jääda (2,25±0,707). Uuringutulemustest nähtub, et sees on lapsed huvitatud ka mängu protsessilistest aspektidest (2,13±0,835), st näiteks mängu reeglitest. Sisekeskkonnas meeldib <strong>laste</strong>le pigem koos tegutseda <strong>ja</strong> mängida (2,63±0,518), kui üksi olla, <strong>ja</strong>gades meelsasti mänguasju (2,38±0,744), teisalt võiks nii liidrirolli võtmise (1,38±0,518), gruppi sisenemise (1,75±0,707) kui mängu algatamise (1,75±0,463) oskus vaadeldud <strong>laste</strong>l parem olla. Hoolimata hõivatuse suurest osakaalust jääb <strong>laste</strong>l aega ka üleannetuste tegemiseks (2,63±0,518), kusjuures suurimad ulakuste tegi<strong>ja</strong>d <strong>ja</strong> veiderda<strong>ja</strong>d on 4-5. aastased lapsed (3,0±0,0) <strong>ning</strong> kõige väiksem üleannetuste tegemise intensiivsus tuli väl<strong>ja</strong> vanima vanusegrupi <strong>laste</strong>l (1,5±0,707). Laste loovust iseloomustavatest karakteristikutest oli näiteks kujutlemise ulatus, mille jooksul on nähtavad märgid <strong>selle</strong>st, et laps võtab erinevaid karakterrolle, kujutleb tegevat midagi, kujutleb justkui midagi toimub, hindamisskaala keskväärtusest küll kõrgem (1,88±0,641), ent <strong>laste</strong> loovust võib <strong>selle</strong> põh<strong>ja</strong>l hinnata pigem kasinaks. Uuringust ilmnes ka <strong>laste</strong> väga hea läbirääkimiste oskus oma soovide rahuldamiseks (2,50±0,535), lapsed oskavad teistega nal<strong>ja</strong>tleda (2,38±0,744), mis ilmselt narrimiseks ei muutu, kuna <strong>laste</strong> turvalisuse statistilised näita<strong>ja</strong>d olid samuti küllalt kõrged (2,13±0,641). 28
4.1.3 Võrdlus <strong>laste</strong> välis- <strong>ja</strong> siseruumi mängu vahel Selgitamaks väl<strong>ja</strong>, kuivõrd <strong>laste</strong> mängulisuse ulatus, intensiivsus <strong>ja</strong> teised tunnused kattuvad õues <strong>ja</strong> siseruumides, teostati tunnustevaheliste erinevuste selgitamiseks t- test. Laste välis-<strong>ja</strong> siseruumi mängu võrdlemiseks teostatud t-testi tulemusi vaata Lisa 6 <strong>ja</strong> Lisa 7. Statistiliselt olulised erinevused (p
- Page 1 and 2: Tallinna Ülikool Terviseteaduste j
- Page 3 and 4: ABSTRACT Kesanurm, P. Children's pl
- Page 5 and 6: SISSEJUHATUS Bioloogilistel omadust
- Page 7 and 8: 1. KIRJANDUSE ÜLEVAADE 1.1 Areng j
- Page 9 and 10: Joonis 1. Urie Bronfenbrenneri aren
- Page 11 and 12: mõtetes liikuda tagasi ega arutled
- Page 13 and 14: soodustav keskkond. Ühelt poolt tu
- Page 15 and 16: jm. (Lindgren, Suter, 1994). Vanema
- Page 17 and 18: Ükskõik, millise kasvatusmeetodi
- Page 19 and 20: 4) paralleelseid mängijaid, kus la
- Page 21 and 22: Teooria Kokkuvõte teooriast Kaasae
- Page 23 and 24: emotsionaalset, kognitiivset ja sot
- Page 25 and 26: 3. METOODIKA 3.1 Uuritav kontingent
- Page 27: 4. TULEMUSED Tulemuste peatükk on
- Page 31 and 32: 1) vanemad usuvad, et laps reageeri
- Page 33 and 34: Joonis 2. Vanemate uskumuste tervik
- Page 35 and 36: Tabel 5. Skaalade ühemõõtmeline
- Page 37 and 38: käitumisest, kusjuures nimetatud t
- Page 39 and 40: jooksmist, hüppamist, turnimist, m
- Page 41 and 42: JÄRELDUSED Töö eesmärgiks oli k
- Page 43 and 44: KASUTATUD KIRJANDUS Aimre, I. (2001
- Page 45 and 46: MacDonald, K. (1993) Parent-child p
- Page 47 and 48: Küsimustik LISA 2 Käesoleva küsi
- Page 49 and 50: Väide Väga palju Pigem jah Pigem
- Page 51 and 52: Väide Kirjeldus + + + - - - On haa
- Page 53 and 54: Väide hõivatuse ulatus hõivatuse
- Page 55 and 56: Väide hõivatuse ulatus hõivatuse
- Page 57 and 58: Laste välis-ja siseruumi mängu tu
- Page 59 and 60: Paar 1 Paar 2 Paar 3 Paar 4 Paar 5
- Page 61 and 62: Paar 26 Paar 27 Paar 28 Paar 29 Paa
- Page 63 and 64: gruppi sisenemise oskus mängu alga
- Page 65 and 66: liidrirolli võtmise oskus gruppi s
- Page 67 and 68: 15a. Laps näitab üles entusiasmi
- Page 69 and 70: 14b. Laps väljendab naudingut män
- Page 71 and 72: Paar 12 Paar 13 Paar 14 Paar 15 Paa
- Page 73 and 74: Paar 6 Paar 7 Paar 8 Paar 9 Paar 10
- Page 75 and 76: Paar 22 22a. Lapsele meeldib veider
- Page 77 and 78: 14a. Laps väljendab naudingut män
- Page 79 and 80:
14b. Laps väljendab naudingut män
Change language