laste mängulisus ning selle seosed vanemate uskumuste ja ... - E-Ait
laste mängulisus ning selle seosed vanemate uskumuste ja ... - E-Ait
laste mängulisus ning selle seosed vanemate uskumuste ja ... - E-Ait
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
emotsionaalset, kognitiivset <strong>ja</strong> sotsiaalset arengut suunata <strong>laste</strong>aiaõpeta<strong>ja</strong>d, kelle<br />
tegevus on samuti oluline <strong>laste</strong> mängu planeerimisel, vaatlemisel <strong>ja</strong> toetamisel. Mäng<br />
ei tule iseenesest, ka mängima tuleb last õpetada, seda nii kodus kui <strong>laste</strong>aias.<br />
Tabel 3. Lapse tegevused grupimängus (Stagnitti, 2004)<br />
Lapse tegevus<br />
Tegevuse kirjeldus<br />
Tegevusetus Laps demonstreerib ilmselgelt fookuse või<br />
kavatsuse puudumist. Näidatud on kahte tüüpi<br />
tegevusetust: a) laps võib tüh<strong>ja</strong> pilguga tühjusesse<br />
vahtida või b) laps kõnnib eesmärgitult ringi,<br />
mängib oma kehaga või seisab ühel kohal.<br />
Tegevusetuse sagedus lapse kasvades väheneb.<br />
Pealtvaata<strong>ja</strong><br />
Laps vaatab teiste tegevust pealt, küsib küsimusi,<br />
vestleb teistega. Kuid ei liitu mänguga. Lapse<br />
arenedes pealtvaata<strong>ja</strong>ks olemise aeg kahaneb.<br />
Üksikmäng<br />
Laps mängib teistest <strong>laste</strong>st eraldi, ta on teistest<br />
<strong>laste</strong>st eraldi. Laps mängib mänguas<strong>ja</strong>dega, mis<br />
erinevad teiste <strong>laste</strong> mänguasjdest, ta on<br />
keskendunud omaenda tegevusele, pöörates vähe<br />
tähelepanu samas piirkonnas mängivatele teistele<br />
<strong>laste</strong>le.<br />
Paralleelmäng<br />
Laps mängib teiste <strong>laste</strong> kõrval või seltskonnas,<br />
aga ei mängi oma kaas<strong>laste</strong>ga koos, st.ei osale<br />
ühistegevuses. Paralleelmäng esindab 2- 3<br />
aastastele väike<strong>laste</strong> kõige sagedasemat<br />
mänguvormi. Samas esineb seda koolieelses<br />
vanuses ka hiljem.<br />
Assotsiatiivne mäng<br />
Laps mängib koos teistega, kuid ei määratle veel<br />
oma rolli ega organiseeri tegevust. See mänguliik<br />
saab <strong>laste</strong>le kättesaadavaks kolmandal eluaastal,<br />
taandudes hilisemas vanuses.<br />
Koosmäng<br />
Laps mängib koos teistega <strong>ja</strong> neil on ühine<br />
eesmärk või kavatsus <strong>selle</strong> sotsiaalse tegevuse<br />
juures <strong>ning</strong> tegevuse eesmärk on kindlasti<br />
grupikeskne. Koosmänguks on võimelised lapsed<br />
alates 4. eluaastast.<br />
Paljud uuri<strong>ja</strong>d on üritanud selgitada keerulisi suhteid <strong>vanemate</strong> soovide <strong>ja</strong> <strong>laste</strong><br />
käitumise vahelistest seostest. Hale-Benson (1986) on väitnud, et “<strong>laste</strong> kasvatuse<br />
uurimisel me vaatleme, mis hakkab toimuma <strong>ja</strong> mängulisuse uurimisel käitumises<br />
vaatame, milline on tulemus.” Li, Bundy <strong>ja</strong> Beer (1995) uurisid, kuidas hindavad<br />
mängu <strong>ja</strong> mängulisust taiwan<strong>laste</strong> <strong>ja</strong> anglo-ameerik<strong>laste</strong> vanemad. Mõlemad grupid<br />
väärtustasid mängu <strong>ja</strong> mängulisust oma <strong>laste</strong>s. Vähem on uuringutes käsitletud <strong>laste</strong><br />
mänguga seotud käitumist <strong>ning</strong> <strong>selle</strong> seoseid <strong>vanemate</strong> poolsete hinnangutega. Seega<br />
oleks va<strong>ja</strong> rohkem uurida <strong>vanemate</strong> <strong>uskumuste</strong> <strong>ja</strong> soovide <strong>ning</strong> <strong>laste</strong> mängulisuse<br />
vahelist seost.<br />
23
Change language