laste mängulisus ning selle seosed vanemate uskumuste ja ... - E-Ait
laste mängulisus ning selle seosed vanemate uskumuste ja ... - E-Ait
laste mängulisus ning selle seosed vanemate uskumuste ja ... - E-Ait
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Tuginedes Eesti Entsüklopeediale (7. kd, lk 501) võib öelda, et mäng on elus tarvilike<br />
toimingute eelharjutus, käitumisviiside kogum, mille elemente mõ<strong>ning</strong>ase vabadusega<br />
kombineeritakse. Klassikalise definitsiooni järgi on mäng vaba, intuitiivne toiming,<br />
millel ei ole eesmärki väl<strong>ja</strong>spool iseennast. Mäng eeldab eemaldumist argireaalsusest,<br />
kuid tal on piirid a<strong>ja</strong>s <strong>ja</strong> ruumis <strong>ning</strong> reeglid, mille rikkumine hävitab mängu<br />
(Huizinga, 2003). Juul’i (2005) kohaselt on mäng reeglitepõhine süsteem, millel on<br />
muutuv <strong>ja</strong> mõõdetav lõpptulemus, kus erinevatele lõpptulemustele omistatakse<br />
erinevad väärtused, mängi<strong>ja</strong> pingutab lõpptulemuse nimel <strong>ning</strong> on tulemusega<br />
emotsionaalselt seotud <strong>ning</strong> tegevuse tagajärjed alluvad läbirääkimistele.<br />
1.3.1 Mängulise käitumise tunnused <strong>ja</strong> teooriad<br />
Mängu iseloomustamisel on toodud väl<strong>ja</strong> kahte liiki lähenemist: 1) funktsionaalne<br />
käsitlusviis <strong>ja</strong> 2) strukturaalne käsitlusviis. Funktsionaalse käsitlusviisi kohaselt ei ole<br />
mängul selget lõppu või välist eesmärki. Strukturaalne käsitlusviis proovib kirjeldada<br />
käitumisviise mängu kestel. Lisaks määratakse mängu või mängulisust ka erinevate<br />
mängu kriteeriumite järgi (Lindgren, Suter, 1994), mille olemust <strong>ja</strong> rolli käsitlevad<br />
teoreetilised seisukohad. Mitmed mõjukad ideed pärinevad 19. sa<strong>ja</strong>ndi lõpust <strong>ja</strong> 20.<br />
sa<strong>ja</strong>ndi algusest. Mängu käsitlused võib tinglikult <strong>ja</strong>gada kahte kategooriasse: 1)<br />
klassikalised käsitlused, mis keskenduvad mängu põhjustele <strong>ning</strong> tagajärgedele läbi<br />
bioloogilise vaatenurga, pidades füüsilist arengut tähtsaimaks resultaadiks (Sluss,<br />
2005) <strong>ja</strong> 2) kaasaegsed teooriad, mis kujunesid pärast 1920ndaid <strong>ning</strong> käsitlevad<br />
mängu lapse sotsiaalse, emotsionaalse <strong>ning</strong> kognitiivse arengu osana. Mitmete<br />
mänguteoreetikute seisukohad on kokku võetud tabelis 2.<br />
Tabel 2. Mängu käsitlused erinevate mänguteooriate alusel (Stagnitti, 2004)<br />
Teooria<br />
Energia ülejäägi teooria<br />
(H. Spencer)<br />
Lõõgastus või puhkuse teooria<br />
(M. Lazarus)<br />
Harjutamise teooria<br />
(K. Groos)<br />
Rekapitulatsiooni teooria<br />
(S. Hall)<br />
Klassikalised (bioloogilised) mänguteooriad<br />
Kokkuvõte teooriast<br />
Mäng tekib üleliigsest energiast<br />
Mäng on <strong>laste</strong>le puhkuseks <strong>ja</strong> energia<br />
taastamiseks<br />
Mäng on bioloogiline protsess, mis ilmneb<br />
instinktides <strong>ja</strong> harjutamises. Mäng leiab aset<br />
kohandumise eesmärgil, kuna mängu kaudu<br />
konstrueerib laps oskusi, mida ta va<strong>ja</strong>b tulevikus<br />
Mäng on bioloogilise evolutsiooni produkt <strong>ja</strong> <strong>selle</strong><br />
areng järgib inimkonna arengut<br />
20
Change language