laste mängulisus ning selle seosed vanemate uskumuste ja ... - E-Ait

1. KIRJANDUSE ÜLEVAADE
1.1 Areng ja eelkooliealine laps
Inimese areng hõlmab süstemaatilisi muutusi alates munaraku viljastumisest kuni
inimese surmani, olles seotud kasvamise, arenemise ja küpsemisega ning kujutades
endast kvantitatiivsete muutuste akumuleerumist ning sellelt pinnalt uute
kvalitatiivsete karakteristikute kujunemist (Malina jt., 2004). Üleminek ühelt
arenguetapilt teisele seostub kriitiliste vanuseperioodidega. Lapse arenemine ei ole
ühtlane protsess, muutused toimuvad erinevates vanuseetappides ja arengusuundades
erineva kiirusega ja sujuvalt, olles mõjutatud nii kaasasündinud omadustest kui
ümbritsevast keskkonnast. Alates sünnist jaotatakse lapseiga neljaks erinevaks
perioodiks:
1) imikuiga, mis kestab sünnist esimese eluaasta lõpuni;
2) väikelapseiga, mis kestab teise eluaasta lõpuni;
3) eelkooliiga, mis kestab kuuenda eluaasta lõpuni;
4) kooliiga, mis lõpeb kaheksateistkümnendaks eluaastaks (Gallahue, Ozmun,
1998).
Igas vanuseastmes läbitakse erinevaid arenguetappe, mistõttu teravat piiri nende
vahele tõmmata ei saa. Laps areneb selle aja jooksul neljas suunas:
1) kognitiivne ehk intellektuaalne areng seostub maailma tajumise ja
mõistmisega (mõtlemine, probleemide lahendamine, lugema ja kirjutama
õppimine);
2) sotsiaalne areng hõlmab isiksuse kujunemist ja suhteid teistega
(integreerumine ühiskonda);
3) emotsionaalne areng puudutab tundeid ja hoiakuid;
4) füüsiline ehk kehaline areng käsitleb kehalisi muutusi (Aimre, 2001).
Ehkki kõik neli arenguetappi on omavahel tihedasti seotud ja inimese arengu
seisukohalt võrdselt olulised, on tänapäeva lasteaedades põhirõhk suunatud laste
tunnetusliku maailma käsitlemisele ja arendamisele läbi emotsionaalsete, sotsiaalsete
ja füüsiliste eneseväljendamise võimaluste loomise (Lindgren jt., 1994). Saksa
psühholoog Paul B. Baltes on rõhutanud lapse arengus kolme mõjutegurit, mis on
7