laste mängulisus ning selle seosed vanemate uskumuste ja ... - E-Ait
laste mängulisus ning selle seosed vanemate uskumuste ja ... - E-Ait
laste mängulisus ning selle seosed vanemate uskumuste ja ... - E-Ait
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
SISSEJUHATUS<br />
Bioloogilistel omadustel <strong>ja</strong> kasvukeskkonnal on märkimisväärne mõju lapse arengule.<br />
Kui kaasasündinud omadusi pole <strong>vanemate</strong> võimuses muuta, siis paljuski peab lapse<br />
arengut suunama turvalise <strong>ja</strong> koduse atmosfääri näol. Eelkooliealise lapse <strong>ja</strong>oks on<br />
oluline füüsiline <strong>ja</strong> vaimne aktiivsus, mis väljendub peamiselt läbi mängu, s.t<br />
<strong>vanemate</strong> ülesanne on lapsele omaltpoolt pakkuda mängimist soodustavat keskkonda.<br />
Mängima tuleb last õpetada, see nõuab aga oma lapse tundmaõppimist, tema arengu<br />
jälgimist <strong>ning</strong> eelkõige aega lapsega tegelemiseks. Lapse tegevust juhib uudishimu,<br />
mida saab <strong>ja</strong> peab lapse suunamisel ära kasutama. Kui kodu on esmane koht, kus laps<br />
sotsialiseerub, siis <strong>laste</strong>aed on esimene koht, kus õpitud oskusi rakendada saab.<br />
Eelkooliealise lapse peamine tegevus on mängimine, mille käigus avaldub <strong>ja</strong> areneb<br />
ka <strong>laste</strong> liikuvus, kusjuures liikumisharjumusele – <strong>ja</strong> armastusele pannakse alus<br />
perekonna kõrval just <strong>laste</strong>aias. Mäng hoiab lapse keha <strong>ja</strong> vaimu värskena.<br />
Lapse areng läbi mängu on küllalt uuritud teema tead<strong>laste</strong> hulgas, ent <strong>selle</strong>st<br />
hoolimata käsitleb iga uus <strong>selle</strong>teemaline uurimus uudset või erinevat vaatenurka.<br />
Käesoleva magistritöö fookuses on <strong>laste</strong> mänguline tegevus <strong>laste</strong>aias <strong>ning</strong><br />
lapse<strong>vanemate</strong> küsitlemine oma lapse käitumise kohta. Eesmärgiks on analüüsida<br />
<strong>laste</strong> füüsilist <strong>ja</strong> vaimset aktiivsust <strong>ning</strong> <strong>vanemate</strong> hinnanguid oma lapse<br />
mängulisusele. Laste mängulisust (playfulness) on määratletud individuaalse<br />
meelelaadina, mis avaldub omaduste või tunnuste kaudu, mida nad toovad oma<br />
kontakti ümbritseva keskkonnaga erinevates kontekstides <strong>ja</strong> episoodides (Barnett<br />
1991; Csikzenthmihalyi, 1975; Trevlas jt, 2003). Mängulisust iseloomustavad<br />
järgmised tunnused: sisemine motivatsioon tegevuseks, sisemine kontroll, vabadus<br />
mõnest tegelikkuse piirangust <strong>ning</strong> tegevuse raamimine (ingl. k. framing, s.t<br />
mänguliste vihjete andmine <strong>ja</strong> lugemine) (Porter <strong>ja</strong> Bundy, 2001: 331).<br />
Uuringu valimi moodustamisel lähtuti nel<strong>ja</strong>st vanusegrupist: 3-4, 4-5, 5-6 <strong>ja</strong> 6-7<br />
aastased lapsed. Igas grupis oli kaks last <strong>ning</strong> nende vanemad. Uuringu käigus jälgiti<br />
lapse käitumist vaba mängu kestel <strong>laste</strong>aia sise- <strong>ja</strong> välistingimustes. Vanematele <strong>ja</strong>gati<br />
küsitluslehed, milles nad hindasid oma lapse potentsiaalset mängulisust. Magistritöö<br />
tulemused annavad esiteks tagasisidet uuringus osalenud lapse<strong>vanemate</strong>le oma lapse<br />
5