laste mängulisus ning selle seosed vanemate uskumuste ja ... - E-Ait
laste mängulisus ning selle seosed vanemate uskumuste ja ... - E-Ait
laste mängulisus ning selle seosed vanemate uskumuste ja ... - E-Ait
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
lapsed hajutatult suuremal territooriumil, siis ei pruugi ka õpeta<strong>ja</strong> tähele panna <strong>laste</strong><br />
mängus ettetulevaid takistusi <strong>ning</strong> ei saa aidata neid lahendada. Seevastu<br />
sisekeskkonnas on lapsed väikses ruumis <strong>ning</strong> probleemide ettetulemisel on ka<br />
õpeta<strong>ja</strong> abi lähedalt võtta, mistõttu <strong>laste</strong> mäng ei jää pooleli. Vaatluse tulemuste<br />
põh<strong>ja</strong>l saab järeldada õpeta<strong>ja</strong> olulist rolli <strong>laste</strong> mängulise käitumise suunamisel.<br />
Üheks oluliseks omaduseks võib pidada püsivust. Iga uus tegevus või mäng, mida<br />
lapsele õpetada nõuab lapsepoolset püsivust <strong>ja</strong> tahet seda õppida. Vaatlustulemused<br />
näitasid, et nii sees kui väl<strong>ja</strong>s suudavad lapsed üsna hästi valitud tegevuse juures<br />
püsida. Muutmise kiirus, st lapse oskus muuta mängu jooksul rolle või tegevusi, oli<br />
vaadeldud <strong>laste</strong> seas nõrk, pigem eelistati ühe <strong>ja</strong> sama tegevuse kordamist. Kõik<br />
lapsevanemad soovisid, et nende laps huvituks võimalikult paljudest erinevatest<br />
tegevustest, mis ei ole tulemuste põh<strong>ja</strong>l kooskõlas <strong>laste</strong> vaadeldud käitumisega.<br />
Lapse mäng areneb Piaget´ teooria kohaselt läbi erinevate staadiumite (Atherton,<br />
2011). Nooremad lapsed ei oska veel mängida, nad tutvuvad mänguas<strong>ja</strong>dega või<br />
tegevustega, aga ei oska neid kasutada mänguks. Ka vaatluse põh<strong>ja</strong>l tuli väl<strong>ja</strong>, et<br />
noorim vanusegrupp ei oska veel korralikult mängida, nad va<strong>ja</strong>vad juhendamist või<br />
liidrit, kelle järgi joonduda. Seevastu vanema vanusegrupi mänguline käitumine oli<br />
rohkem läbimõeldud <strong>ja</strong> küllalt hästi organiseeritud. Mängul tundus olevat mõte või<br />
eesmärk. Vanemate hinnanguid analüüsides ilmnes, et kui nooremate vanusegruppide<br />
<strong>laste</strong> vanemad soosivad <strong>laste</strong> mängimist, siis suuremate <strong>laste</strong> vanemad näeksid neid<br />
meelsamini tegemas midagi muud, mistõttu võib arvata, et kodus eelistatakse lapsega<br />
pigem tõsisemaid tegevusi, nagu lugema <strong>ja</strong> arvutama õppimine, erinevates<br />
huviringides osalemine jne. Jääb paratamatult mulje, et eelkooliealised lapsed peavad<br />
kooliikka jõudmise a<strong>ja</strong>ks vastama teatud kriteeriumitele, kusjuures unustatakse ära, et<br />
koolieelsesse ikka jääb lapse sotsiaalse tundlikkuse aeg (Jaakmees, 2007). See on<br />
periood, mil lapse <strong>ja</strong>oks on oluline suhtlemine, mille peamiseks väljundiks on<br />
mänguline tegevus. Steiner nentis, et see, kuidas laps mängides käitub, on seotud<br />
lapse hilisema toimetulekuga elus (Jaakmees, 2007), mistõttu ei tohiks lapselt võtta<br />
võimalust mängida.<br />
Lapse<strong>vanemate</strong> arvamused on sisemises vastuolus mängulise käitumise iseloomu<br />
osas. Näiteks soovitakse <strong>vanemate</strong> poolt, et laps mängiks aktiivselt, samas ei soosita<br />
38
Change language