SELETUSKIRI VÄLISTEENISTUSE SEADUSE ... - Välisministeerium
SELETUSKIRI VÄLISTEENISTUSE SEADUSE ... - Välisministeerium
SELETUSKIRI VÄLISTEENISTUSE SEADUSE ... - Välisministeerium
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Punkt 10 Selleks, et eristada <strong>Välisministeerium</strong>i ja teisi ministeeriume, kes lähetavad oma<br />
teenistuja välisesindusse <strong>Välisministeerium</strong>i kaudu, kasutatakse uut terminit<br />
"lähetajaministeerium". Vahe tegemine on vajalik seetõttu, et kummagi kohta kehtivad erinevad<br />
reeglid. Oluline on rõhutada, et terminile vaatamata ei oma lähetajaministeerium õigust saata otse<br />
oma teenistujat <strong>Välisministeerium</strong>i struktuuriüksusesse - välisesindusse. Lähetajaministeerium<br />
otsustab küll isiku, kelle kandidatuur esitatakse <strong>Välisministeerium</strong>ile, kuid lõpliku<br />
lähetamisotsuse teeb <strong>Välisministeerium</strong>. Lähetajaministeerium teeb ka ettepanekud lähetatava<br />
ametijuhendi osas, ametikohale määramise käskkirja osas ja muudes küsimustes. Lähetatav võib<br />
olla ka ministeeriumi valitsemisala asutuse teenistuja, kuid <strong>Välisministeerium</strong>iga suheldakse<br />
siiski oma ministeeriumi kaudu.<br />
Avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul, kes soovivad lähetada oma töötaja välisesindusse ning<br />
kasutada välisesinduse ruume, on kaks võimalust:<br />
1) sõlmida <strong>Välisministeerium</strong>iga leping. Selle alusel lähetatud töötajale välisteenistuse seadust ei<br />
kohaldata ning avalik-õiguslikul juriidilisel isikul on võimalus töötaja lähetamistingimused ise<br />
kehtestada või lähtuda ATSist või muust asjakohasest seadusest. Sellisel juhul on peamiselt tegu<br />
avalik-õigusliku juriidilise isiku esindamisega välisriigis või rahvusvahelise organisatsiooni<br />
juures;<br />
2) sõlmida asjaomase ministeeriumiga kokkulepe, mille kohaselt võetakse töötaja ministeeriumi<br />
teenistusse. Sellisel juhul lähetatakse töötaja välisesindusse välisteenistuse seaduse kohaselt<br />
erialadiplomaadina koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. Sellisel juhul on tegu riigi<br />
esindamisega välisriigis või rahvusvahelise organisatsiooni juures.<br />
Punktis 11 on seaduse parema arusaadavuse huvides kasutatud sõna "teenistuja", mis on küll<br />
laiemalt kasutusel ka teistes õigusaktides, kuid tähistab eelnõus selles mainitud isikugruppe:<br />
diplomaadid (karjääri- ja erialadiplomaadid) ning haldusteenistujad (koosseisulised ja<br />
koosseisuvälised). Sõna ei tohiks segadust tekitada, kuna see ei ole vastuolus üldise tähendusega.<br />
"Teenistujat" on kasutatud sätetes, mis kehtivad kõigi VTS-i reguleerimisalasse kuuluvate isikute<br />
kohta.<br />
Punktides 12 ja 13 on täpsustatud, kes on kaasasolev abikaasa ja kaasasolev mittetöötav abikaasa,<br />
ning punktis 14, kes on kaasasolev laps. Praktikas on need mõisted tekitanud segadust ja<br />
vääritimõistmist. Põhjus, miks "kaasasolev abikaasa" ja "kaasasolev mittetöötav abikaasa" on<br />
eraldi välja toodud, on selles, et VTS-is on sätteid, mis laienevad kõigile kaasasolevatele<br />
abikaasadele, sõltumata sellest, kas nad kaasas olles töötavad või mitte, kuid ka sätteid, mis<br />
kehtivad ainult kaasasolevate mittetöötavate abikaasade kohta.<br />
"Kaasasolev abikaasa" on defineeritud järgmiste tingimuste kaudu:<br />
1) ta peab välisesinduses lähetuses oleva teenistujaga alaliselt kaasas olema;<br />
2) lähetusaasta jooksul peab ta olema välisesinduse asukohariigis vähemalt 183 päeva ehk<br />
pool aastat ning
Change language