SELETUSKIRI VÄLISTEENISTUSE SEADUSE ... - Välisministeerium
SELETUSKIRI VÄLISTEENISTUSE SEADUSE ... - Välisministeerium
SELETUSKIRI VÄLISTEENISTUSE SEADUSE ... - Välisministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Paragrahvis 2 on ära toodud eelnõu peamised mõisted. Mõistete määratlemise tingis praktiline<br />
vajadus, kuna praegu kasutusel olevad terminid ei ole kas piisavalt põhjalikult lahti kirjutatud,<br />
neid tõlgendatakse erinevalt või puuduvad definitsioonid sootuks.<br />
Punkt 1<br />
Eelnõu kohaselt nimetatakse välisteenistuseks diplomaadi riigiteenistust diplomaatilisel<br />
ametikohal. Diplomaatilise ametikoha nimetus tuleneb käesolevast seadusest ning sellele<br />
ametikohale nimetatakse üksnes diplomaatilist au- või teenistusastet omav teenistuja. Erandiks on<br />
karjääridiplomaadi kandidaat, kes ei ole veel diplomaat, kuna tal puudub teenistusaste, kuid kes<br />
töötab samuti diplomaatilisel ametikohal ning erialadiplomaat. Kuna diplomaatilised ametikohad<br />
on lahutamatult seotud diplomaatidega, ei ole võimalik, et diplomaatilised ametikohad oleksid<br />
väljaspool <strong>Välisministeerium</strong>i struktuuri.<br />
Punkt 2<br />
Kui välisminister kinnitab <strong>Välisministeerium</strong>i koosseisu, määrab ta selles diplomaatilised<br />
ametikohad ning nende nimetused. Välisminister kinnitab ka mittediplomaatilised ametikohad<br />
ning nende nimetused. Ametikoha diplomaatilisus või mittediplomaatilisus tehakse kindlaks<br />
ametikohtade hindamise käigus ja fikseeritakse <strong>Välisministeerium</strong>i koosseisus.<br />
Punktid 3-5<br />
Eelnõu kohaselt on diplomaat nii erialadiplomaat kui ka karjääridiplomaat. See on põhjendatav<br />
asjaoluga, et rahvusvahelisel tasandil ei tehta vahet, kas tegu on (eriala)spetsialistiga (endine<br />
eriata_ee) või (karjääri)diplomaadiga. Kahe diplomaadi peamine vahe on see, et<br />
karjääridiplomaat on välisteenistuses olev teenistuja, kes on volitatud esindama Eesti riiki igas<br />
küsimuses, kuid erialadiplomaat on välisteenistuses olev teenistuja, kes on volitatud esindama<br />
Eesti riiki vaid talle antud volituste piires kindlaks määratud ajal. Erialadiplomaat võetakse<br />
välisteenistusse välisesinduses töötamise ajaks, karjääridiplomaat on välisteenistuses aga kogu<br />
aeg, mil ta töötab <strong>Välisministeerium</strong>is (kas Eestis või välisesinduses) diplomaatilisel ametikohal.<br />
Seega loetakse välisteenistuseks erialadiplomaadi töötamist välisesinduses ning<br />
karjääridiplomaadi töötamist <strong>Välisministeerium</strong>is (nii välisesinduses kui ka Eestis asuvas<br />
peamajas).<br />
Teiseks erinevuseks erialadiplomaatide ja karjääridiplomaatide vahel on au- või teenistusastme<br />
olemasolu. Karjääridiplomaadile omistatakse au- või teenistusaste, mis on karjääri üheks<br />
oluliseks osaks ja motivatsiooniks. Erialadiplomaadile au- ega teenistusastet ei omistata, kuna<br />
tegu on ajutise välisteenistusega. Viimasel juhul puudub au- või teenistusastme omistamiseks ka<br />
vajadus. Erandjuhtudel, kui erialadiplomaat peab välismaal nimetama oma au- või<br />
teenistusastme, otsustab <strong>Välisministeerium</strong>i kantsler, kas ja millist nimetust ta võib kasutada. See<br />
ei tähenda aga isikule au- või teenistusastme omistamist ega anna talle sellega kaasnevaid õigusi.<br />
Kindlasti ei saa seda pidada ebavõrdseks kohtlemiseks, sest diplomaatiline au- ja teenistusaste on<br />
karjääripõhine ning seega karjääridiplomaatidele omane tunnus. Kui erialadiplomaadile on aga<br />
seoses tema eelneva teenistusega näiteks politseis või sõjaväes omistatud asjaomase eriteenistuse<br />
au- või teenistusaste, siis selle võimaliku säilitamise tingimused reguleeritakse eriteenistust<br />
käsitlevate õigusaktidega.
Change language