SELETUSKIRI VÄLISTEENISTUSE SEADUSE ... - Välisministeerium
SELETUSKIRI VÄLISTEENISTUSE SEADUSE ... - Välisministeerium
SELETUSKIRI VÄLISTEENISTUSE SEADUSE ... - Välisministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
(1) Teenistuja põhi- ja lisapuhkus ei või välisesinduses töötamise ajal ületada 60 päeva<br />
lähetusaastas.<br />
(1) Enne puhkusele minekut teatab teenistuja vahetule juhile oma kontaktandmed ja võimaliku<br />
asukoha puhkuse ajal.<br />
(2) Teenistuse huvides võib <strong>Välisministeerium</strong>i kantsler katkestada teenistuja puhkuse<br />
struktuuriüksuse juhi, diplomaadi vahetu ülemuse või lähetajaministeeriumi kantsleri ettepanekul<br />
ilma teenistuja nõusolekuta. <strong>Välisministeerium</strong>i koosseisulise teenistuja puhkuse katkestamisega<br />
seotud otsesed kulud hüvitab <strong>Välisministeerium</strong>. Kui puhkuse katkestamise ettepaneku teeb<br />
lähetajaministeeriumi kantsler, hüvitab sellega seotud otsesed kulud lähetajaministeerium.<br />
(3) Välisesinduses töötava teenistuja Eestisse puhkusele ja puhkuselt teenistuskohta tagasi sõidu<br />
aeg arvatakse üks kord lähetusaasta jooksul tööaja sisse. Tööaja sisse arvatakse kokku kuni viis<br />
kalendripäeva tingimusel, et teenistuja kasutab võimalikult otstarbekat ja odavat sõiduviisi.<br />
Kehtiva redaktsiooniga võrreldes on tehtud põhimõttelisi muudatusi. Kui kehtivas VTS-is on<br />
sätestatud, et diplomaadi puhkuse kogupikkus ei või ületada 56 päeva, siis eelnõus on sätestatud,<br />
et teenistuja põhi- ja lisapuhkus ei või välisesinduses töötamise ajal ületada 60 päeva<br />
lähetusaastas. Välisesinduses töötavatele teenistujatele (nii diplomaatidele kui<br />
haldusteenistujatele) on piirang säilitatud selleks, et teenistujad ei võtaks kogu varasematel<br />
aastatel kasutamata jäänud puhkust välja välisesinduses töötamise ajal. Puhkuseseaduse kohaselt<br />
kehtib puhkusenõude õigus kuni nelja viimase aasta eest, mis avalike teenistujate puhul võib<br />
ulatuda kuni 180 kalendripäevani ((35+10) x 4). Tööandjal ei ole õigust jätta seda puhkust<br />
andmata, mistõttu võibki kujuneda olukord, kus töötaja soovib ja tööandjal tuleb välisesinduses<br />
töötamise ajal teenistuja nelja viimase aasta kasutamata puhkus välja anda. 60-päevane piirang<br />
lähetusaastas võimaldab teenistujal kasutada oma iga-aastast puhkust ja lisaks veel kuni 15 päeva<br />
eelmiste aastate eest. Piirang ei võimalda kuritarvitada puhkuseseadusega kehtestatud õigust ja<br />
viibida pikaajalises välislähetuses olles näiteks pool aastat puhkusel koos kõigi sellega<br />
kaasnevate sotsiaalsete tagatistega. Välisesindusest naastes saab teenistuja oma puhkust kasutada<br />
juba välisteenistusseaduse piiranguta puhkuseseaduse põhimõtete kohaselt.<br />
Puhkusele minnes on teenistuja kohustatud teatama vahetule juhile oma kontaktandmed ja<br />
võimaliku asukoha puhkuse ajal. See on tingitud asjaolust, et erakorralistel juhtudel võib tekkida<br />
vajadus teenistuja puhkus katkestada ning ta tööle tagasi kutsuda.<br />
Puhkuse katkestamisega seotud otsesed kulud katab puhkuse katkestamise ettepaneku teinud<br />
asutus. On selge, et kuna teenistuja puhkuse katkestamine võib kaasa tuua ka rahalisi kulutusi<br />
(näiteks kui teenistuja veedab puhkust asukohariigist kaugel), siis katkestatakse puhkus ainult<br />
erandkorras ja põhjendatult. Saamata jäänud puhkuse võib teenistuja kasutada puhkuse seaduses<br />
ettenähtud korras.<br />
Lõikes 3 sätestatakse sarnaselt kehtiva seadusega, et teenistuja Eestisse puhkusele ja tagasi<br />
teenistuskohta sõiduks kulunud päevad arvatakse tööaja hulka. Kehtivas VTS-is on sõnastatud<br />
nii, et puhkusele ja tagasi sõidu aeg arvatakse puhkuse sisse. Tegelikult aga märgitakse<br />
sõidupäevad tööajatabelis mitte puhkuse-, vaid tööpäevadeks. Sellest johtuvalt tuleks<br />
regulatsioon praktikaga kooskõlla viia.