SELETUSKIRI VÄLISTEENISTUSE SEADUSE ... - Välisministeerium

Kogumispensionide seaduse kohaselt saab II samba sissemakseid teha ainult maksustatavalt
sissetulekult. Kui teenistuja abikaasa läheb välislähetusse kaasa, katkestab ta üldjuhul töösuhte,
millest johtuvalt ei ole tal võimalik II samba sissemakseid jätkata. Eelnõu autorid on tutvunud
sarnase probleemi lahendustega erinevates riikides ja peavad kõige otstarbekamaks Saksamaa
regulatsiooni. Selle kohaselt on abikaasale ette nähtud hüvitis, mille suurus on 5% diplomaadi
töö- ja välisteenistustasu summast ehk abikaasale makstakse eraldi maksustatavat tasu.
2) Abikaasatasu kehtestamine on seotud ka abikaasa aktiivse tegevusega teenistujaga
välislähetuses kaasas olles.
Riik peaks soosima abikaasa välislähetusse kaasaminemist, kuna perekond tagab teenistujale
loomuliku sotsiaalse keskkonna, mis avaldab omakorda positiivset mõju teenistuja tööle. Lisaks
tuleb abikaasal sageli (sõltuvalt teenistuja ametikohast) täita ka esindusülesandeid või olla lihtsalt
teenistujale abiks. Seetõttu on õige nimetada makstavat rahasummat tasuks, mitte toetuseks, kuna
tegemist on osalt aktiivse tegevuse eest makstava tasuga.
Eelnõu kooskõlastamise käigus tehti ettepanek nimetada kõnealune tasu abikaasa palgaks.
Välisministeerium ei pidanud võimalikuks seda ettepanekut järgida, kuna abikaasa võtmine
Välisministeeriumi teenistusse välislähetuses kaasasolemise ajaks ei ole otstarbekas. Palga
maksmine eeldab abikaasaga töölepingu sõlmimist, millega kaasneks ka muud
töölepinguseadusest tulenevad õigused ja kohustused nii tööandjale kui ka töövõtjale.
3) Abikaasa kaasaminek välislähetusse eeldab reeglina töökohast loobumist ja karjääri katkemist
Eestis ning teatud juhtudel ka kvalifikatsiooni langemist. Kui abikaasal ei ole võimalik jätkata
Eesti tööandja heaks töötamist välisriigis ning kui ta ka välisriigis tööd ei leia (või pole see
asukohariigis aktsepteeritav), tagab riik talle alternatiivse sissetuleku, et mõjutada abikaasat
teenistujaga siiski kaasa minema. Senine praktika on näidanud, et nõrgad sotsiaalsed garantiid
ning abikaasa rahaline ja tööalane kaotus viivad sageli selleni, et abikaasa otsustab Eestisse jääda
ning perekond on sunnitud kolm või enam aastat lahus elama (tänasel päeval on abikaasa kaasas
ligikaudu 1/3 saatkondadesse lähetatud teenistujatest (106/270)). Abikaasa Eestisse jäämine võib
suurendada teenistuja julgeolekuriske ja halvimal juhul kaasa tuua perekonna lagunemise, mis
kindlasti ei ole riigi üldistes huvides.
Uus maksustatav kaasasoleva abikaasa tasu võimaldab:
1) jätkata pensioni II samba makseid;
2) kindlustada tasult makstava sotsiaalmaksuga vanaduspension;
3) maksta välislähetusest naasvale ja tööd mitteleidvale abikaasale töötushüvitisi;
4) soodustada perega kooselamist;
5) vähendada välislähetusega kaasnevaid julgeolekuriske.