SELETUSKIRI VÄLISTEENISTUSE SEADUSE ... - Välisministeerium
SELETUSKIRI VÄLISTEENISTUSE SEADUSE ... - Välisministeerium
SELETUSKIRI VÄLISTEENISTUSE SEADUSE ... - Välisministeerium
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Lõike 3 kohaselt võib rahvusvahelise organisatsiooni juurde olla akrediteeritud nii erakorraline ja<br />
täievoliline suursaadik kui ka erakorraline ja täievoliline suursaadik, alaline esindaja. Sellisel<br />
juhul on alaline esindaja Eesti kõrgeim akrediteeritud esindaja selle organisatsiooni juures. Kuna<br />
järgnevad sätted kehtivad nii erakorralise ja täievolilise suursaadiku ametikohal töötava<br />
diplomaadi kui ka erakorralise ja täievolilise suursaadiku, alalise esindaja ametikohal töötava<br />
diplomaadi kohta, siis on edaspidi kasutatud vaid "erakorralise ja täievolilise suursaadiku"<br />
nimetust.<br />
Erakorralisi ja täievolilisi suursaadikud eristatakse ka selle järgi, kus nad resideerivad. See<br />
tähendab, et resideeriv erakorraline ja täievoliline suursaadik on suursaadik, kes resideerib<br />
akrediteeringujärgses välisriigis või akrediteeringujärgse rahvusvahelise organisatsiooni juures.<br />
Mitteresideeriv erakorraline ja täievoliline suursaadik aga ei resideeri akrediteeringujärgses<br />
välisriigis või akrediteeringujärgse rahvusvahelise organisatsiooni juures. Ta võib asuda Eestis,<br />
<strong>Välisministeerium</strong>i peamajas, töötades samal ajal teisel ametikohal, või teises<br />
akrediteeringujärgses välisriigis, kus asub Eesti välisesindus. Mitteresideeriv erakorraline ja<br />
täievoliline suursaadik ongi sageli ainus lahendus olukorras, kus Eestil puuduvad võimalused<br />
avada välisriigis suursaatkond. Samal ajal on aga Eesti esindajat sellesse välisriiki vaja. Põhjusi,<br />
miks riigis, kuhu mitteresideeriv suursaadik on akrediteeritud, ei ole suursaatkonda asutatud, võib<br />
olla teisigi - Eesti riigi vajadused, rahvusvaheline olukord jms. 2004. aasta sügisel oli 16<br />
mitteresideerivat suursaadikut, kellest 5 töötas Tallinnas ja 11 mõnes teises akrediteeringujärgses<br />
riigis.<br />
Reeglina on erakorralise ja täievolilise suursaadiku ülesanded sätestatud nii välisesinduse<br />
põhimääruses kui ka tema ametijuhendis. Mitteresideeriva erakorralise ja täievolilise suursaadiku<br />
ülesanded on kirjas vaid ametijuhendis, kuna tema välisesindust ei juhi. Nimetatud regulatsioon<br />
on uus, kuna seni on mitteresideeriva erakorralise ja täievolilise suursaadiku ülesandeid peetud<br />
pelgalt lisaülesanneteks, mida ametijuhendis pole kajastatud. Kuna aga tegu on väga olulise ja<br />
kogu akrediteerimisaja jooksul tehtava lisatööga, siis on vajalik sätestada see ka ametijuhendis.<br />
§ 10. Saadik<br />
Saadik on välisesinduse juht, kes on nimetatud välisriiki või rahvusvahelise organisatsiooni<br />
juurde, kus ei ole ette nähtud erakorralise ja täievolilise suursaadiku ametikohta või kui<br />
asjaomased riigid on nii kokku leppinud.<br />
Saadiku ametikoht on lisatud VTSi diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni kohaselt:<br />
"14. artikkel<br />
1. Esinduse juhid jagunevad kolme klassi:<br />
a) riigipeade juurde akrediteeritud suursaadik või nuntsius ning teised sama auastmega<br />
esinduse juhid;<br />
b) riigipeade juurde akrediteeritud saadik, minister ja internuntsius;