SELETUSKIRI VÄLISTEENISTUSE SEADUSE ... - Välisministeerium

Põhjus, miks sõidupäevad arvatakse tööaja sisse, on soovis tagada ka kaugetest välisriikidest
puhkusele sõitvatele teenistujatele seadusega sätestatud puhkusepäevad. Näiteks Aasias või
Ameerikas töötav teenistuja kulutab puhkusele sõiduks oluliselt pikema aja kui lähiriigis töötav
teenistuja, mistõttu ei ole õigustatud, et tema saab kokkuvõttes vähem puhata kui teised.
Nimetatud õiguse kasutamise piiranguteks on, et:
1) puhkust pikendatakse sel põhjusel kokku vaid kuni viis päeva;
2) teenistuja peab kasutama võimalikult otstarbekat ja odavat sõiduviisi.
See tähendab, et kui näiteks Itaalias asuvas välisesinduses töötav teenistuja otsustab sõita Eestisse
puhkusele autoga, tehes vahepeal ka pikemaid peatusi teele jäävates riikides, ei ole tal õigust
arvata neid päevi tööaja sisse.
§ 72. Teenistuja sotsiaalsed tagatised välisriigis hukkumise või töövõime kaotuse korral
(1) Kui teenistuja välisriigis tööülesandeid täites hukkub, maksab riik tema abikaasale ja
perekonnaliikmetele riikliku pensionikindlustuse seaduse § 20 lõigete 1-3 mõttes teenistuja
kümne aasta ametipalga suurust ühekordset toetust. Kui toetuse saajaid on mitu, jagatakse
nimetatud toetus saajate vahel võrdselt.
(2) Kui teenistuja välisriigis tööülesandeid täites sureb või hukkub, korraldab Välisministeerium
riigi kulul põrmu toomise Eestisse, kui sellise kulutuse hüvitamine ei ole ettenähtud
kindlustuslepingus.
(3) Välisriigis tööülesandeid täitnud hukkunud teenistuja matused korraldatakse riigi kulul.
(4) Kui teenistujal tekib välisriigis tööülesandeid täites püsiv täielik töövõimetus, makstakse
teenistujale tema viie aasta ametipalga suurust ühekordset toetust.
(5) Kui teenistujal tekib välisriigis tööülesandeid täites püsiv osaline töövõimetus, makstakse
teenistujale ühekordset toetust:
1) tema ühe aasta ametipalga ulatuses, kui töövõime kaotus ei toonud kaasa teenistusest
vabastamist;
2) tema kahe aasta ametipalga ulatuses, kui töövõime kaotus tõi kaasa teenistusest
vabastamise.
Sarnane säte on ka kehtivas seaduses. Eelnõu näeb ette, et kui teenistuja hukkub välisriigis
tööülesandeid täites, makstakse tema abikaasale ja perekonnaliikmetele ühekordset toetust, mille
suuruseks on teenistuja kümne aasta ametipalk. Kui õigustatud isikuid on enam kui üks, jagatakse
see summa saajate vahel võrdselt.
Täiesti uudsena on sätestatud põhimõte, et kui teenistuja välisriigis tööülesandeid täites sureb või
hukkub, toimetab Välisministeerium põrmu riigi kulul Eestisse, kui kindlustusleping sellist