SELETUSKIRI VÄLISTEENISTUSE SEADUSE ... - Välisministeerium
SELETUSKIRI VÄLISTEENISTUSE SEADUSE ... - Välisministeerium
SELETUSKIRI VÄLISTEENISTUSE SEADUSE ... - Välisministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
3) teise sekretärina vähemalt kolm aastat;<br />
4) esimese sekretärina vähemalt neli aastat;<br />
5) nõunikuna vähemalt neli aastat.<br />
(3) Atesteerimiskomisjoni ettepanekul võib erandkorras anda diplomaatilise teenistusastme<br />
käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimusi järgimata isikule, kes on<br />
rahvusvaheliselt tunnustatud spetsialist või kellel on kõrgema teenistusastme saamiseks<br />
välissuhtlemises vajalik kogemus.<br />
(4) Diplomaatilise teenistusastme andmise tingimused ja korra ning diplomaatilise teenistusastme<br />
taotluse vormi kehtestab välisminister määrusega.<br />
Lõike 1 kohaselt võib "atašee" teenistusastme anda karjääridiplomaadi kandidaadile, kes on<br />
olnud <strong>Välisministeerium</strong>i teenistuses vähemalt ühe aasta. Tegemist on reegliga, mille erand on<br />
sätestatud sama paragrahvi lõikes 3. Kuna eelnõu eesmärk on täpsustada ja täiendada<br />
välisteenistuse karjäärisüsteemi ning pikendada karjääriredelit, et teenistujal säiliks motivatsioon<br />
ja perspektiiv pikemaks ajaks kui seni, on välisteenistusse kandideerimise aega pikendatud kuuest<br />
kuust aastani. Kehtiva korra järgi omistatakse teenistusaste reeglina pärast kuue kuu möödumist,<br />
mil lõpeb ka teenistuja katseaeg. "Õpipoisi ajal" ehk aasta jooksul on kandidaat omandanud<br />
esialgsed välissuhtlemise kogemused, läbinud noore töötaja koolituse ning õppinud orienteeruma<br />
<strong>Välisministeerium</strong>i töös ja eesmärkides.<br />
Järgmise teenistusastme võib diplomaadile anda siis, kui ta on olnud välisteenistuses seaduses<br />
ettenähtud aja ning vastab tingimustele, mille kehtestab välisminister määrusega. Eelnõu autorid<br />
ei ole pidanud otstarbekaks näha kõiki tingimusi ette seaduses, kuna tegemist on uut laadi<br />
tingimustega ning nende juurutamiseks on vaja aega ja praktikat. Siiani on peamine<br />
teenistusastme andmise tingimus olnud aeg, kuid see ei ole ennast õigustanud, sest enne uue<br />
teenistusastme omistamist on vaja kaaluda, kas diplomaat ka oma kogemustelt ja oskustelt seda<br />
väärib. Tulevikus, kui süsteem on välja kujunenud, tuleks kaaluda kõigi tingimuste seaduses<br />
sätestamist, jättes välisministri kehtestada diplomaatilise teenistusastme andmise korra.<br />
Teenistusastme andmise menetlus näeb ette, et esildise teeb kandidaadi vahetu ülemus, täites<br />
vormikohase teenistusastme andmise taotluse. Taotluse keskne menetleja on<br />
atesteerimiskomisjon, kes kaalub poolt- ja vastuargumente ning otsustab, kas teha ministrile<br />
ettepanek teenistujale (kõrgema) teenistusastme omistamise kohta või mitte.<br />
Järgnevas tabelis on võrreldud kehtiva seaduse ning eelnõu au- ja teenistusastmete andmise<br />
ajatingimusi kuni suursaadiku auastmeni. Kuna kehtiva korra kohaselt ei eelne saadiku auaste<br />
tingimata suursaadiku auastmele, siis seda tabelis märgitud ei ole.<br />
Kehtiv VTS:<br />
VTS eelnõu:<br />
1) atašeeks saamiseks vähemalt 6 kuud; 1) atašeeks saamiseks kandidaadina vähemalt<br />
1 aasta;