SELETUSKIRI VÄLISTEENISTUSE SEADUSE ... - Välisministeerium
SELETUSKIRI VÄLISTEENISTUSE SEADUSE ... - Välisministeerium
SELETUSKIRI VÄLISTEENISTUSE SEADUSE ... - Välisministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Diplomaatiline auaste on suursaadik.<br />
Seni on auastmeteks loetud suursaadiku ja saadiku auastet. Suursaadiku auastet on 2004. aasta<br />
sügise seisuga antud 23 diplomaadile, neist 15 auastet aastal 1993; kolm auastet aastal 1994; kaks<br />
auastet aastal 1995; üks auaste aastal 1999 ja kaks auastet aastal 2003. Saadiku auastet ei ole<br />
Eestis pärast 1991. aastat antud (v.a üks kord), kuna ajaga on see auastme nimetus kaotanud oma<br />
esialgse tähenduse. Kui diplomaati on peetud auastme vääriliseks, siis on talle antud suursaadiku<br />
auaste. Seetõttu on eelnõust saadiku auaste välja jäetud.<br />
§ 21. Diplomaatilise auastme andmise tingimused<br />
(1) Suursaadiku diplomaatilise auastme võib anda karjääridiplomaadile:<br />
1) kellel on välissuhtlemises pikaajaline kogemus ja välisteenistuses silmapaistvad<br />
tulemused;<br />
2) kes on olnud välisteenistuses vanemnõunikuna vähemalt viis aastat.<br />
(2) Erandkorras võib atesteerimiskomisjoni ettepanekul anda diplomaatilise auastme käesoleva<br />
paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimusi järgimata karjääridiplomaadile, kes on saavutanud<br />
silmapaistvaid tulemusi Eesti välisteenistuses või rahvusvahelises institutsioonis.<br />
Suursaadiku auastme võib omistada isikule, kes vastab järgmistele tingimustele:<br />
1) ta peab olema karjääridiplomaat;<br />
2) tal peab olema välissuhtlemises pikaajaline kogemus;<br />
3) tal peavad olema välisteenistuses silmapaistvad tulemused ja<br />
4) ta peab olema olnud välisteenistuses vanemnõunikuna vähemalt viis aastat.<br />
Nimetatud tingimused on seatud põhjusel, et auastme andmist väga põhjalikult kaalutaks ning et<br />
auastmeni jõuaksid tõepoolest vaid need diplomaadid, kes on pika aja jooksul eriliselt silma<br />
paistnud.<br />
Au- ja teenistusastmete kontseptsiooni ülevaatamise käigus peeti vajalikuks täpsustada ka<br />
auastme omistamise ajavahet ning pikendada au- ja teenistusastmete nimistut. Selle peamiseks<br />
põhjuseks on asjaolu, et välisteenistuse tippu ehk suursaadiku auastmele peaks inimene jõudma<br />
elutöö tulemusena, mitte 10-15 aastaga, nagu on võimalik kehtiva regulatsiooni järgi.<br />
Suursaadiku auastme võib eelnõu kohaselt anda siis, kui isik on olnud vanemnõunik vähemalt<br />
viis aastat. See ei tähenda aga seda, et karjääridiplomaat nii kõrgele astmele üldse jõuab, sest<br />
suursaadiku auaste antakse vaid kõige silmapaistvamatele diplomaatidele. On selge, et mida<br />
põhjalikumalt auastme omistamist kaalutakse, seda väärtuslikum see on.