SELETUSKIRI VÄLISTEENISTUSE SEADUSE ... - Välisministeerium
SELETUSKIRI VÄLISTEENISTUSE SEADUSE ... - Välisministeerium
SELETUSKIRI VÄLISTEENISTUSE SEADUSE ... - Välisministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
nimetatud paragrahvidele tuginedes. Samuti maksavad lähetajaministeeriumid siiani eriatašeedele<br />
palka ja erinevaid hüvitisi. Välisesindusse tööle asunud ametnik ei vabane lähetajaministeeriumi<br />
teenistusülesannete täitmisest ATS mõistes, vaid asub täitma uusi ülesandeid Eesti riigi ja<br />
välisteenistuse vajadustest lähtudes. Sisuliselt saab välisesinduses töötamise korral<br />
<strong>Välisministeerium</strong>i koosseisuväline ametnik tööülesandeid kahelt ministeeriumilt -<br />
lähetajaministeeriumilt ja <strong>Välisministeerium</strong>ilt ja seepärast see peatumine erinebki tavapärastest<br />
peatumisest ATS mõistes, kuna ka lähetajaministeeriumil jätkub kohustus anda talle<br />
tööülesandeid ja maksta VTS alusel palka ja muid hüvitisi".<br />
See, millised hüvitised ja tagatised erialadiplomaadil säilivad muude seaduste kohaselt,<br />
sätestatakse nendes seadustes. Küll aga kehtib siin õiguse üldine põhimõte, et samu hüvesid<br />
erinevate seaduste alusel topelt ei maksta.<br />
Lõikes 5 on käsitletud seni reguleerimata rahastamisküsimusi. Iga erialadiplomaadi töötamisest<br />
tulenevad muud kulud (v.a palk ja hüvitised, mida maksab lähetajaministeerium) on senise<br />
praktika kohaselt kaetud lähetajaministeeriumi ja <strong>Välisministeerium</strong>i vahelise kirjaliku<br />
kokkuleppe alusel. Erinevatel põhjustel ei ole asjakohaseid kokkuleppeid nõus vormistama<br />
Rahandusministeerium ega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Samas ei saa jätkuda<br />
ka olukord, kus erialadiplomaatidega seotud kulutused (eelkõige halduskulud) kannab<br />
<strong>Välisministeerium</strong>, keda teavitatakse teenistuja lähetamisest mõnikord ette vaid paar kuud ning<br />
kellel napib niigi eelarvevahendeid. Esinenud on juhuseid, kus välisriigi teenusepakkuja saadab<br />
<strong>Välisministeerium</strong>ile eriatašee eest rahalisi nõudeid, kuna viimane pole teenuse eest<br />
nõuetekohaselt tasunud (nt erialadiplomaadi sõlmitud mobiiltelefoniteenuse leping jms). Samuti<br />
on juhuseid, kus maksete tegematajätmise tõttu on lõpetatud välisesindusele soodustuste<br />
tegemine (odavam teenuse hind, paindlikum maksegraafik vms) ja ähvardatud teenuse<br />
osutamisest keeldumisega. Kirjaliku kokkuleppega võtavad osapooled vastutuse sarnased<br />
küsimused lahendada.<br />
Kõige otstarbekam lahendus oleks ehk tõesti, et ka erialadiplomaatidega seotud kõik kulutused<br />
(majutus, eluruumide sisustamine, tagatised ja ka palk) oleksid <strong>Välisministeerium</strong>i eelarves ja<br />
<strong>Välisministeerium</strong>i kanda. Sellega aga valdav osa lähetajaministeeriume ei ole siiani nõus olnud.<br />
See eeldab lähetajaministeeriumilt pikaajalist tegevuskava ja selle kooskõlastamist<br />
<strong>Välisministeerium</strong>iga, kuna viimane peaks erialadiplomaatidega seotud kulutused planeerima<br />
järgmiste aastate eelarvesse. Selline lahendus tagaks välisesinduses töötavate isikute võrdse ja<br />
läbipaistva kohtlemise. Senine erialadiplomaatide lähetamise praktika on aga olnud selline, et<br />
paar kuud enne lähetamist tehakse asjakohane taotlus, mida menetletakse õigusaktides sätestatud<br />
korras. <strong>Välisministeerium</strong>il puudub täpne info, kui palju ja milliseid erialadiplomaate plaanitakse<br />
järgnevatel aastatel esindusse lähetada ja kui suureks nendega seotud kulutused kujunevad. Seega<br />
tuleb nimetatud kokkuleppe puudumise korral toime tulla kõnealuseks aastaks<br />
<strong>Välisministeerium</strong>ile eraldatud eelarve vahenditega.<br />
Samas on praktika näidanud seda, et erinevad lähetajaministeeriumid hüvitavad erinevaid<br />
eriatašeedega seotud kulutusi, mistõttu ei ole ühene regulatsioon kõigile<br />
lähetajaministeeriumidele praegu sobiv. Põhjuseks tuuakse eelkõige asjaolu, et eriatašeedel on<br />
erinev roll (nii näiteks võrdleb Kaitseministeerium kaitseatašeed suursaadikuga, mis eeldab<br />
suuremaid väljaminekuid). Järjest rohkem saadetakse välisesindusse teiste ministeeriumide<br />
haldustöötajaid, kes muu hulgas täidavad ka <strong>Välisministeerium</strong>i ülesandeid (nt raamatupidaja,
Change language