SELETUSKIRI VÄLISTEENISTUSE SEADUSE ... - Välisministeerium
SELETUSKIRI VÄLISTEENISTUSE SEADUSE ... - Välisministeerium
SELETUSKIRI VÄLISTEENISTUSE SEADUSE ... - Välisministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Kindlasti ei saa pidada välislähetustasu suurendamist kaasasoleva mittetöötava abikaasa eest ning<br />
abikaasatasu teineteist dubleerivaks hüvitiseks. Need on üksteisest sõltumatud tasud (vt eespool<br />
selgitusi mõlema tasu kohta). Välislähetustasu ja selle suurendusosa on elamiskulude<br />
kompensatsioon, mis lähtub asukohariigi elukallidusest ja muudest asukohariigi tingimustest. Kui<br />
välislähetustasu suurendusosa maksustada, seab see teenistujate abikaasad ebavõrdsesse olukorda<br />
ainuüksi seetõttu, et mõnes riigis on elu kallim.<br />
Juhime tähelepanu ka asjaolule, et eelnõu kohaselt on kaasasoleva abikaasa eest teenistujale<br />
makstavat välislähetustasu suurendamise protsenti vähendatud. Kui kehtiva seaduse kohaselt<br />
suurendatakse välisteenistustasu/välislähetustasu 35%, siis eelnõu kohaselt 30% diplomaatide<br />
abikaasade ja 25% haldusteenistujate abikaasade eest.<br />
Viini diplomaatiliste suhete 1961. aasta konventsiooni ja rahvusvahelise tava kohaselt ei peeta<br />
diplomaatide abikaasade töötamist välisesinduse asukohariigis sobivaks, välja arvatud siis, kui<br />
riigid on selles omavahel kokku leppinud. Reeglina on see keelatud ka asukohariigi seadusega.<br />
Eesti on sõlminud mitme riigiga asjakohase kokkuleppe (Taani, Holland ja Ameerika<br />
Ühendriigid) ning <strong>Välisministeerium</strong> jätkab tööd selles suunas, et sõlmida kahepoolseid<br />
kokkuleppeid ka teiste riikidega (projektid on esitatud Lätile, Rootsile, Soomele ja Saksamaale).<br />
Abikaasatasu ei maksta, kui ajutise töötamise eest saadud tulu kvartalis ületab kahekordset<br />
kaasasoleva abikaasatasu määra. Sellisel juhul ei maksta abikaasatasu ühe kuu määra ulatuses.<br />
Kuna abikaasa ajutisest tasust teatatakse ministeeriumisse erineval ajal (nii enne kui pärast tasu<br />
saamist), siis ei ole otstarbekas seaduses sätestada, millisel kuul abikaasatasu ei maksta. Eeldada<br />
võib, et abikaasatasu ei maksta kuu eest, mis järgneb kuule, mil ministeerium sai teada abikaasa<br />
ajutise töötamise eest saadud tasust.<br />
Abikaasatasu ei maksta ka sel juhul, kui abikaasale makstakse mistahes pensioni, kuna<br />
abikaasatasu kehtestamise eesmärk on tagada peamiselt see, et abikaasa saaks pensioniikka<br />
jõudes pensioni. Pensioni saavate abikaasade puhul on see eesmärk täidetud, seega ei oleks<br />
otstarbekas ega õiguspärane näha pensionäridest abikaasadele ette nii abikaasatasu kui ka<br />
pension. Kuigi kättesaadava abikaasatasu ja penisoni suurus võivad teatud määral erineda, ei<br />
anna see alust teha juurdemakseid neile pensionäridest abikaasadele, kelle pension on pisut<br />
väiksem kui kättesaadav abikaasatasu. Kehtivate õigusaktide alusel on inimestel võimalik<br />
suurendada oma kättesaadavat pensioni, tehes sissemakseid ka vabatahtlikku pensionifondi.<br />
Kui võtta arvestuse aluseks sada kaasasolevat mittetöötavat abikaasat (70 diplomaatide abikaasat<br />
ja 30 haldusteenistujate abikaasat), kellele makstakse abikaasatasu välislähetuses oleku ajal,<br />
lisades sellele tööandja maksud, on riigieelarve lisakulu kokku maksimaalselt 9,3 miljonit krooni<br />
aastas (Eesti alampalk 2005. aastal on 2690 krooni kuus). Kuna arvutus on tehtud eeldusel, et<br />
ükski abikaasadest ei leia teenistujaga välislähetuses kaasas olles tööd, on eeldatav reaalne kulu<br />
kindlasti väiksem kui nimetatud summa.<br />
§ 68. Sotsiaalsete tagatiste säilitamine<br />
(1) Kui teenistuja kutsutakse ajutiselt <strong>Välisministeerium</strong>i, lähetajaministeeriumi või selle<br />
valitsemisala asutuse käsutusse käesoleva seaduse § 38, 39 või 51 alusel, kuid kaasasolev<br />
perekonnaliige jääb välisesinduse asukohariiki, jätkatakse kaasasoleva perekonnaliikme eest:
Change language