SELETUSKIRI VÄLISTEENISTUSE SEADUSE ... - Välisministeerium

Oluline on rõhutada, et kuna teenistujad ja nende perekonnaliikmed viibivad välislähetuses pikka
aega, vähemalt kolm aastat, siis on eesmärgiks kindlustada teenistujatele ja nende pereliikmetele
välisriigis sarnased meditsiiniteenused nagu neil on Eestis. Kindlustuskulude hüvitamisel
arvestatakse üldjuhul Eesti ravikindlustuse süsteemi kohaselt hüvitatavaid kulutusi. Seepärast
kuuluvad hüvitatavate kulude hulka ka sellised vältimatud teenused nagu rasedusnõustamine ja
sünnitus. Nimetatud kulud hüvitatakse esitatud arvete alusel. See tähendab, et need ei kuulu
kindlustuspaketti, kuna nad tõstaksid oluliselt paketi maksumust. Konsulteerides
kindlustusfirmadega ning tuginedes eelnevatel aastatel läbiviidud kindlustushangetele, on
eeldatav kindlustusmakse suurus koos rasedusnõustamise ja sünnituskuludega umbes 8000-9000
krooni iga kindlustatu kohta. Ilma nimetatud kuludeta on see summa praegu 3032 krooni
kindlustatu kohta. Praegust kindlustatute hulka arvesse võttes tooks rasedusnõustamise ja
sünnituse lisamine kindlustuspaketti kaasa lisakulu üle kahe miljoni krooni. Võrdluseks võib
tuua, et 2004. aastal hüvitati esitatud arvete alusel 231 800 krooni.
Need ravi- ja protseduurikulud, mida kannab Eestis patsient ise, ei kuulu ka välisriigis
hüvitamisele.
Et vältida välislepingute kohaselt või Euroopa Liidus kaetavate ravikulude topelthüvitamist,
kaetakse täiendavalt vaid need ravikulud, mida välislepingud ega Euroopa Liidu õigustik ette ei
näe, kuid mida Vabariigi Valitsus on pidanud vajalikuks hüvitada. Praktikas on selliste kulude
loetelu juba välja kujunenud ning aktsepteeritud.
Koolieelse lasteasutuse või lapsehoidja tasu
Lähtudes praktilistest vajadustest ja võttes eeskuju teistest riikidest, sisaldab eelnõu ka
volitusnormi koolieelse lasteasutuse või lapsehoidja tasu hüvitamiseks. Selle hüvitise täpsema
korra ja tingimused määrab juba Vabariigi Valitsus määrusega. Senini on nimetatud kulud olnud
täies ulatuses lastevanemate ehk välislähetuses olijate endi kanda. Riigiti on need kulud väga
erinevad, kuid võrreldes Eesti riiklike lasteasutuste tasudega, moodustab paljudes välisriikides
koolieelse lasteasutuse või lapsehoidja tasu oluliselt suurema summa perekonna sissetulekust kui
Eestis. Toome siinkohal mõningaid näiteid lasteaiatasudest välisriikides: Norras on kuutasu ühe
lapse eest ligikaudu 8000 krooni, Šveitsis on lasteaia tasu seotud pere sissetulekuga. Kroonidesse
arvestatult on välisteenistujal tulnud maksta ligikaudu 4000 krooni kuus. Roomas on
välisesinduses olijal tulnud tasuda 56 000 krooni aastas (pluss toiduraha); Rootsis ligikaudu 1600
krooni kuus; Ankaras keskmiselt 5000 krooni kuus jne.
Eestis hüvitab lasteasutuste kulud suures osas riik ja kohalik omavalitsus. Siinkohal on toodud
võrdluseks, kuidas Eestis koolieelsete lasteasutuste kulusid kaetakse. Koolieelse lasteasutuse
seaduse § 27 kohaselt rahastatakse lasteasutusi:
1) riigieelarve ja valla- või linnaeelarve vahenditest;
1 1 ) riigieelarve vahenditest täiskasvanute koolituse seaduse alusel;
2) vanemate poolt;