SELETUSKIRI VÄLISTEENISTUSE SEADUSE ... - Välisministeerium
SELETUSKIRI VÄLISTEENISTUSE SEADUSE ... - Välisministeerium
SELETUSKIRI VÄLISTEENISTUSE SEADUSE ... - Välisministeerium
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Kuna erialadiplomaat on välisteenistuses vaid välisesinduses töötamise ajal, siis vabastatakse ta<br />
välisteenistusest (<strong>Välisministeerium</strong>i teenistusest) välisesindusest tagasikutsumise korral. Kuna<br />
tema teenistussuhe lähetajaministeeriumiga oli välisesinduses töötamise ajaks peatatud, siis<br />
välisesindusest naastes tema teenistussuhe lähetajaministeeriumiga ennistatakse ja endine<br />
erialadiplomaat naaseb ametikohale lähetajaministeeriumis või selle valitsemisala asutuses.<br />
Säte ei välista isiku kandideerimist diplomaatilisele ametikohale ja saamist karjääridiplomaadiks,<br />
kui ta seda soovib ning kui <strong>Välisministeerium</strong> peab oluliseks tema välissuhtlemise kogemusi ja<br />
teadmisi. Sellisel juhul kohaldatakse tema suhtes kas karjääridiplomaadiks saamise üldist korda<br />
või erikorda, mille järgi antakse isikule teenistusaste välissuhtlemisalaste oskuste ja teadmiste<br />
eest.<br />
3. peatükk. HALDUSTEENISTUJA<br />
Eelnõu § 2 kohaselt on haldusteenistujad välisesinduses mittediplomaatilisel ametikohal töötavad<br />
teenistujad. Nende hulka kuuluvad koosseisulised ja koosseisuvälised haldusteenistujad.<br />
Koosseisulised haldusteenistujad on <strong>Välisministeerium</strong>i koosseisu kuuluvad teenistujad.<br />
Koosseisuvälised haldusteenistujad on teise ministeeriumi või selle valitsemisala asutuse<br />
teenistujad, kes on välisesinduses töötamise ajaks võetud <strong>Välisministeerium</strong>i<br />
mittediplomaatilisele ametikohale.<br />
Üks peamisi põhjusi, miks haldusteenistujaid eelnõus käsitletakse, on see, et seaduse tasandil<br />
nende välisesindusse lähetamise, sealt tagasikutsumise ja sotsiaalsete tagatiste regulatsioon seni<br />
puudus. ATS-i ja selle alusel antud rakendusaktid ei anna ammendavaid vastuseid tõusetunud<br />
küsimustele. Haldusteenistujate välislähetust reguleeritakse praegu Vabariigi Valitsuse<br />
määrusega nr 47 (RT I 1997, 19, 309; 2003, 55, 377; 2004, 91, 622) "Teenistuja välislähetusse<br />
saatmise korra kinnitamine", mille muutmise käigus 2003. aasta suvel ilmnes mitu probleemi.<br />
<strong>Välisministeerium</strong> leiab, et kuna välisesindus on <strong>Välisministeerium</strong>i struktuuriüksus, siis tuleks<br />
välisesinduses töötamist reguleerida üheselt välisteenistuse seaduse ja selle rakendusaktidega. Ei<br />
ole õige muuta või täiendada avaliku teenistuse seadust, kuna need küsimused on<br />
<strong>Välisministeerium</strong>i-kesksed.<br />
Haldusteenistujate välisesinduses töötamise reguleerimise põhjuseks VTS-is on:<br />
1) vajadus kehtestada haldusteenistujate välisesindusse lähetamiseks vajalikud<br />
lisatingimused. Silmas on peetud näiteks võõrkeele oskust jm välisesinduses töötamiseks<br />
olulist, mida senini kusagil sätestatud ei ole, kuigi vajadus on;<br />
2) vajadus kehtestada seaduse tasandil teenistuja välisesindusse lähetamise ja sealt<br />
tagasikutsumise alused (sarnaselt diplomaatidega). Lähetamist on reguleeritud nimetatud<br />
Vabariigi Valitsuse määrusega, seadusest tulenevad lähetamise ja tagasikutsumise alused<br />
on olnud puudulikud. Seaduslikud alused on vajalikud selleks, et <strong>Välisministeerium</strong>il<br />
oleks oma otsustes millelegi tugineda ning teenistuja teaks oma õigusi ja kohustusi;<br />
3) vajadus kehtestada seaduse tasandil teenistuja õigused ja sotsiaalsed tagatised.<br />
Põhjendus on sarnane eelnevaga - <strong>Välisministeerium</strong> vajab aluseid otsuste tegemiseks<br />
ning teenistuja peab teadma oma õigusi ja kohustusi. Õiguste ja sotsiaalsete tagatiste
Change language