SELETUSKIRI VÄLISTEENISTUSE SEADUSE ... - Välisministeerium

3) ta omab teenistujaga ühist majapidamist.
Oluline on, et abikaasa viibib välisesinduses lähetuses oleva teenistujaga kaasas enamuse
lähetusaastast. Kui abikaasa on lähetusaasta jooksul välisesinduse asukohas vähem kui 183
päeva, siis talle kaasasoleva abikaasa õigused ei laiene. Ka sellel põhimõttel on teatud erandid,
kuid neist on juttu edaspidi (§-des 68 ja 69).
Kaasasolev mittetöötav abikaasa erineb kaasasolevast abikaasast selle poolest, et ta ei tee
välisesinduse asukohas kaasas olles tööd ega osuta teenust, mille eest saaks korrapärast
maksustatavat tulu. Lisaks avalikule teenistusele ja töölepingu alusel töötamisele on siin mõeldud
ka võlaõiguslikke teenuse osutamise lepinguid, nagu näiteks töövõtu-, käsundus-, maakleri- ja
agendilepingud. Kuna mittetöötaval abikaasal on seadusest tulenevaid õigusi, mida töötaval
abikaasal ei ole, on oluline neid üksteisest selgelt eristada.
Korrapärase tulu all on lisaks igakuisele sissetulekule silmas peetud ka muud regulaarset tasu.
Näiteks tasu, mis saadakse lepingu alusel kord kolme nädala jooksul, kord kahe kuu jooksul, kord
kvartalis, kord poole aasta jooksul jne.
"Kaasasolev laps" on defineeritud järgmiste tingimuste kaudu:
1) ta peab välisesinduses lähetuses oleva teenistujaga alaliselt kaasas olema;
2) lähetusaasta jooksul peab ta olema välisesinduse asukohas vähemalt 183 päeva ning
3) ta on kas:
a) alaealine laps;
b) põhi- või keskharidust omandav laps, sõltumata sellest, kas ta on täisealiseks
saanud või mitte, või
c) abivajav töövõimetu täiesealiseks saanud laps.
Rahvusvahelise tava kohaselt loetakse diplomaadiga ühist majapidamist omavateks
perekonnaliikmeteks kuni 21-aastased vallalised lapsed. Kuna teatud juhtudel omandavad
üldharidust ka juba täisealiseks saanud noored, on otstarbekas lugeda perekonnaliikmeteks
seaduse mõttes kõik põhi- või keskharidust omandavad lapsed.
Punktis 15 antakse "kaasasolevale abikaasale" (nii töötav kui ka mittetöötav) ning "kaasasolevale
lapsele" üldine nimetus, mis on "kaasasolev perekonnaliige". See võimaldab lihtsustada sätteid,
mis kehtivad nii kaasasolevate abikaasade kui ka laste kohta.
Punktis 16 on täpsustatud, mida peetakse silmas välisesinduses töötamise all. See on lähetus
välisesindusse, mis kestab üle kuue kuu või mille kavatsetud pikkus oli üle kuue kuu. Lühiajalisi
lähetusi reguleeritakse endiselt Vabariigi Valitsuse määrusega "Teenistuslähetuse kulude
hüvitamise ja päevaraha maksmise tingimused, ulatus ja kord" (RT I 2001, 33, 178; RT I 2002,